K, 7.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tarbekemikaalid kahjustavad inimeste hormoonsüsteemi

Marina Lohk
, ajakirjanik
Tarbekemikaalid kahjustavad inimeste hormoonsüsteemi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Pm

Tänapäeva elustiil ja tehnoloogia ülikiire areng on viinud selleni, et hoolimata näilisest terviseteadlikkusest oleme iga päev ümbritsetud kümnetest, kui mitte sadadest toodetest, millega kokku puutudes imbuvad ohtlikud kemikaalid märkamatult meie kehasse.

Peamiselt naha ja hingamisteede, aga ka toidu kaudu jõuavad need kemikaalid lõpuks ka meie verre. Ehkki kõik ained, mida toodetele teatud omaduste saamiseks lisatakse, ei ole tingimata ohtlikud – nende seas on ka looduses esinevaid aineid –, võivad paljud sünteesitud kemikaalid kahjustada meie endokriin- ehk hormoonsüsteemi.

Et ohtlike ainete verre sattumist näitlikustada, analüüsis Balti Keskkonnafoorum (BEF) möödunud aasta kevadel kümne Eesti ja kümne Leedu vabatahtliku verd. Proovid näitasid, et kõigi vabatahtlike veres leidus nii ftalaate, polübroomitud difenüüleetreid kui ka perfluoroühendeid.

Ohtlik kokteil

BEFi kemikaalieksperdi Heli Nõmmsalu sõnul ei tohiks neid kemikaale veres aga üldse olla, ehkki meid igapäevaelus ümbritsevate kemikaalide hulka arvestades pole kõnealustes tulemustes midagi ootamatut.

«Inimese veres ei ole nende ainete ohutut normi sätestatud, sest inimestega katseid ei tehta. Kuid tegelikult ei ole ohutut kontsentratsiooni olemas, kui kemikaal on ohtlik,» tõdes ta.

Samas märkis Nõmmsalu, et leitud kontsentratsioon oli väike ja pigem on probleem selles, et tõepoolest leiti vabatahtlike verest kõiki uuritavaid aineid, mida oli kokku 28.

Eksperdi sõnul võib aga kokkupuudet selliste kemikaalidega teadusuuringute põhjal seostada naiste viljatuse ja loote väär­arengutega, spermatosoidide arvu ja kvaliteedi alanemise, diabeedi, rasvumise, vähiohu ja südame-veresoonkonna haigustega. Hoolimata sellest ei ole sugugi mitte kõigi nende toodete tööstuslik kasutamine keelatud ega rangelt piiratud. Kuid isegi kui on, ei pea kõik tootjad neist piirangutest kinni.

Üks levinumaid hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide gruppe on ftalaadid, mida kasutatakse plastifikaatoritena PVC- ehk polüvinüükloriidplastis. Nimelt annavad ftalaadid plastile pehmuse ja elastsuse ning on seejuures kõige odavamad. Neid kasutatakse paljudes laste mänguasjades, meditsiiniseadmetes, PVC-vannikardinates ja -laudlinades, tapeetides, põrandakattematerjalides, spordivahendites, kastmisvoolikutes. Alla kolmeaastaste laste plastleludes on teatud ftalaadid juba siiski keelustatud.

Leedus uuritud 52 igapäevatootest leidis BEF ftalaate 14st – nendeks olid laste mänguasjad, vinüültapeedid, võimlemispallid, plastlaudlinad, plastsandaalid.

Nõmmsalu sõnul arvavad teadlased, et ftalaadid võivad olla üheks koolilaste püsimatuse ja keskendumisraskuste põhjuseks.

«Need põhjustavad ka närvisüsteemi häireid, on toksilise mõjuga neerudele ja maksale. Viimasel ajal räägitakse ka sellest, et on väga palju sünnikaalu muutusi, raseduse probleeme, sigimisprobleeme, sigimishäireid, sperma kvaliteet on langenud. Teadlased on leidnud kindlaid tõendeid nende probleemide ja ftalaatide vahel,» rääkis ta.

Ftalaate kasutatakse ka kosmeetikatoodetes, näiteks aitavad need lõhna mõju esile tuua ja annavad küünelakkidele stabiilsuse.

«Tootjad väidavad, et kosmeetikas enam ftalaate ei kasutata, kuna need on nii kahjulikud,» märkis Nõmmsalu.

Kuid BEFi test näitas vastupidist – kümnest küünelakist ühes ja viiest parfüümist kahes ftalaate leidus.

Teine levinud hormoonsüsteemi kahjustavate kemikaalide grupp on polübroomitud difenüüleetrid, mis tõkestavad tulekahju korral tule levikut. Põlemisreaktsiooni ajal vabaneb neist broom, tekitades toote pinnale õhukese broomiauru kihi ning takistades seeläbi hapniku juurdepääsu ja toote süttimist. Nõmmsalu sõnul on tootjatel lausa kohustus lisada elektroonikaseadmetesse väikeses koguses tuletõkkevahendeid, kuid küsimus on jälle selles, kui palju me niimoodi töödeldud toodetega iga päev kokku puutume.

Polübroomitud difenüüleetrid on eksperdi selgitusel rasvlahustuvad ja seega bioakumuleeruvad, mis tähendab, et need kogunevad inimese verre, rinnapiima, rasvkoesse, põhjustades maksa- ja närvikahjustusi ning kahjustades hormoonsüsteemi. Nõmmsalu tõi välja, et ehkki teatud polübroomitud difenüüleetreid on hakatud piirama, imporditakse Euroopa Liitu väga palju Aasia tooteid, mis sageli siinsetele nõuetele ei vasta ja pole kontrollitud.

Väga levinud on ka mittenakkuva pinnaga (Teflon) köögitarvikutes, veekindlates ja «hingavates» (Goretex) tekstiilides, juhtmete ja kaablite katetes ja elektroonikaseadmetes kasutatavad perfluoroühendid. Neil kemikaalidel on mustust, vett ja rasva hülgavad omadused.

Piirnormidest rohkem

Perfluoroühendid on Nõmmsalu sõnul samuti hormoonsüsteemi kahjustavad, mõjutades eriti palju kilpnäärme tööd. Ka võivad need põhjustada vähki.

Ehkki kõigi nimetatud ainete kasutamist on teatud määral piiratud, tõestas BEF oma siseõhu, kodutolmu ja erinevate tarbetoodete proovidega, et reaalses elus ümbritsevad need kemikaalid meid sageli ka piirnormidest suuremas koguses.

Näiteks Lätis 15 lastetoas tehtud analüüsid näitasid, et lenduvate orgaaniliste ühendite koguhulk õhus oli suur, ületades soovitusliku taseme. Ühes lastetoas leiti ohtlikku formaldehüüdi tervelt 36 korda suurema kontsentratsioonis kui soovituslik.


Kuidas teha teadlikumaid valikuid?

•    Kasutage kodukeemia asemel söögisoodat, äädikat ja sidrunimahla. Või ostke vähemalt üks universaalne puhastusvahend.

•    Lugege alati tootesilte. Kasutage tooteid alati vastavalt kasutusjuhendile.

•    Tendents näitab, et Aasia päritolu toodetes on ohtlikke aineid rohkem.

•    Ostke kasutatud asju, kust kemikaalid on juba välja lendunud. Näiteks uus auto on üks suuremaid kemikaalide allikaid.

•    Pöörake tooteid ostes tähelepanu öko- ja mahetoidu märgistele ning sellistele mõistetele nagu PVC-vaba, parabeenivaba, BPA-vaba.

•    Eelistage klaasist ja roostevabast terasest toidupakendeid.

•    Kui ostate plastpakendis toitu, ärge soojendage seda koos pakendiga mikrolaineahjus.

•    Tuulutage oma kodu regulaarselt. Saasteained võivad koguneda toaõhku.

•    Puhastage kodu regulaarselt HEPA filtriga tolmuimejaga ja kasutage niisket lappi.

•    Vältige kosmeetika puhul parabeene ja sulfaate.

•    Mida vähem keharasva, seda vähem kahjulikke aineid organismi ladestub.

Allikas: Balti Keskkonnafoorum

Märksõnad
Tagasi üles