Ehkki stressil on ka oma head küljed, mõeldakse sellest rääkides enamasti töö- ja eluvõimet halvavat negatiivset seisundit. Stressil on üle saja sümptomi, kuid see ei ole haigus, mida saaks tabletiga ravida.
Stress on alalhoiurefleks, mis varustab keha suure hulga energiaga. See on inimese reageering ümbritseva keskkonna mõjutustele. Parasjagu stressi on hea ja vajalik, sest paneb meid tegutsema, annab justkui tiivad. Ülemäära suur ja kaua kestev pinge hakkab aga peagi elu pärssima.
Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid, nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, aga ka pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, endas kahtlemine.
Elu ilma stressita oleks igav. Näiteks tekitavad positiivset stressi uue kodu loomine, ametikõrgendus tööl või mõne ülesande edukas täitmine, samuti õnnestunud treening või päikeseloojangu imetlemine. Mõõdukas stress on ka igasuguse töötegemise eelduseks, sest see loob motivatsiooni.
Pidevas stressiseisundis inimene on seevastu kergesti ärrituv ja murelik, ta ei saa korralikult magada, sest pea on mõtteid täis. Ta kahtleb oma võimetes, ei suuda toime tulla ka kõige lihtsamate ülesannetega. Sellise olukorra jätkudes võib inimene langeda depressiooni, mis on juba üsna tõsine haigus.
Tänapäeva Eesti ühiskond muutub ja areneb kiiresti, samuti muutub majandusruum. Tööstressi Eestis kõige enam uurinud Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia professori Mare Teichmanni sõnul on suurim pingete tekitaja pidevalt muutuv töökeskkond.