/nginx/o/2010/06/18/388830t1hac6a.jpg)
Eesti, Belgia, Kanada, Soome ja Rootsi elanike keskmine intelligentsustase ehk IQ on 99 punkti.
Eesti, Belgia, Kanada, Soome ja Rootsi elanikel on sama kõrge keskmine IQ
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lätis on keskmine intelligentsus 98, Venemaal 97 ja Leedus 91 punkti. Keskmiselt kõige intelligentsemad inimesed elavad Aasias riikides: Hong Kongis 108, Lõuna-Koreas 106, Taivanis ja Jaapanis 105, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.
Madalamad väärtused on saadud Aafrikas, näiteks Ekvatoriaal-Guineas 59 punkti.
IQ seotud majanduseduga
Kaheksa aastat tagasi avaldasid Richard Lynn Ulsteri ülikoolist ja Tatu Vanhanen Tampere ülikoolist raamatu, mis sisaldas rahvuslikke IQ-väärtusi maailma 192 riigi kohta. Nad leidsid, et riikide keskmine IQ-näitaja on väga selgelt seotud riigi majanduseduga. Mõned riigid on teistest rikkamad, sest seal elavad targemad inimesed, kõlas nende järeldus.
Kriitikud leidsid seepeale, et riikide keskmised intelligentsusnäitajad ei näita õigupoolest mitte midagi. Vanhaneni suhtes algatati Soomes isegi uurimine, sest Aafrika riikide madalate keskmiste IQ-tasemete avaldamine halvustas väidetavalt mustanahalisi. Kuid süüdistused ei leidnud kinnitust.
Mitmed uuringud on näidanud, et riigi elanike keskmise intelligentsuse ja selle vahel, kuidas eri riikide õpilased saavad hakkama rahvusvaheliste testidega, on otsene seos.
Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonna emeriitprofessor Jaan Mikk ja Põhja-Iirimaa Ulsteri ülikooli psühholoogia emeriitprofessor Richard Lynn otsustasid võrrelda, kuidas klapivad needsamad riikide keskmised intelligentsustestide näitajad ning õpilaste PISA testi tulemused.
Suur kokkulangevus
2006. aastal korraldas OECD 56 riigi 15- aastastele kooliõpilastele PISA testid, et kontrollida nende oskusi loodusainetes, matemaatikas ja lugemises. See on suurim rahvusvaheline test, milles eri riikide õpilaste oskusi võrreldi, kokku osales üle 400 000 inimese. Esmakordselt oli osalevate riikide seas ka Eesti.
Jaan Miku sõnul oli IQ-testide keskmiste tulemuste ja PISA testides õpilaste saavutatud keskmiste tulemuste kokkulangevus väga suur, korrelatsioon koguni 0,935.
Intelligentsusnäitajaid võib soodustada kooliharidus, kui see on kõigile kättesaadav, siis tõuseb ka riigi keskmine intelligentsusnäitaja. Nii näiteks kerkis Dominikaanis keskmine IQ 35 aastaga 18 punkti seoses sellega, et riigis muudeti kooliharidus kohustuslikuks.
Viimasel sajandil on kesmine IQ tõusnud kümnendi kohta umbes 3 punkti võrra. Seda on seletatud paranenud toitumise, väiksemate perekondade ja hariduse parema kättesaadavusega.