/nginx/o/2010/04/01/341428t1ha8a2.jpg)
Uuring, milles osales üle kahe miljoni rootslase, leidis, et keskkonnategurid on võrdselt olulised geneetiliste faktoritega, mis määravad, kas imik sünnib autistina või mitte.
Teadusuuring paljastas autismi tegelikud põhjused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased avastasid üllatusega, et pärilikkus moodustas selle närvisüsteemi arenguhäire väljakujunemisel umbes 50 protsenti – see on märkimisväärselt madalam tulemus kui varem uuringute poolt hinnatud 80-90 protsenti, kirjutab The Local. Sealjuures tuleb rõhutada, et sama palju põhjustab autismi ka keskkond.
Need järeldused põhinevad andmetel, mis puudutavad rohkem kui kahte miljonit inimest Rootsis perioodil 1982–2006. See on seni suurim uuring, mis on tehtud selgitamaks, kas autismi põhjustavad geneetilised faktorid või keskkonnategurid.
«Me olime oma tulemuste üle üllatunud, kuna ei osanud oodata, et keskkonnategurite mõju on nii tugev,» lausus uuringu autor Avi Reichenberg New Yorgi autismiuuringute keskusest. Uuringu kaasautorid olid teadlased Stockholmist Karolinska instituudist ning Londonist.
Teadustöö ei määratle päris täpselt, millised keskkonnafaktorid autismi põhjustavad, kuid viitab teguritele nagu perekonna sotsiaal-majanduslik staatus, komplikatsioonid sünnitusel, enne rasedust ja raseduse ajal võetud ravimid jm.
Vaja on teha veel uuringuid, mis kirjeldaksid täpsemalt, kuidas keskkond autismi põhjustab. Eeldatavasti kujuneb haigus välja sünnieelselt ehk loote arengu jooksul emakas.