Allergikud loodavad abi saada õietolmuvõrgust

Kaseurvad kuulutavad allergikutele õietolmuallergia hooaja algust. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Tartu ülikooli kliinikumi allergoloog Marget Savisaare sõnul on käesolev aasta õietolmuallergikutele väga raske aasta.

«Allergikutel on erakordselt vaevarikas aasta. Lund oli vähe, ilm on päikseline, tuuline, kuiv, suuremalt osalt ilma sademeteta ja seda juba jaanuarist-veebruarist peale,» selgitas ta. Paaril viimasel nädalal oli kõrge kase õietolmu kontsentratsioon, hetkel võib probleemiks olla okaspuude õietolm.

«Päikselise ja tuulise ilmaga korraldatud välisüritused ning paraku ka aiatööd, vaba aja veetmine sõpradega, treeningud ja võistlused, põhjustavad allergilisel inimesel vaevusi,» rääkis Savisaar. «Kui vähegi võimalik, siis võiks kaaluda, millisele üritusele minna või kas saaks treeningut teisiti läbi viia. Kui osavõtt on vältimatu, siis peaks kindlasti tarvitama ravimeid,» lisas ta.

Samuti seisavad allergikud silmitsi probleemiga, kuidas vähendada õietolmu sattumist siseruumidesse. Aastatel 2003-2012 müüdi poodides spetsiaalset akna ette käivat Tesa õietolmuvõrku, kuid väikese nõudluse tõttu selle tootmine lõpetati.

«Üksikuid jääke müüdi ka eelmisel aastal. Suure koguse viisime tasuta jagamiseks lastepolikliiniku allergoloogide juurde, aga ka seal on need juba otsas,» rääkis Tesa Eesti müügijuht Anu Tullino.

Tesa kontorist on kevadeti mitmeid kordi õietolmuvõrgu järele küsitud, kuid Tullino kahtleb, et Tesa seda kunagi taas müüma hakkab.

Kauplused pakuvad alternatiivina välja väikse silmaga putukavõrgu. Decora kodu-, aia- ja hooajakaupade teemajuht Tiiu Hirv sõnas, et putukavõrk mingil määral kindlasti vähendab õietolmu sattumist siseruumidesse, kuid ainult sellest ei piisa.

Näiteks maksab teibiga putukavõrk 1,3x1,5 m Decoras 7,49 eurot ja see peaks kestma 3-4 aastat. «Kui teip ära väsib, saab võrgule uue teibi kinnitada. Kui võrk on väga tolmuseks läinud, saab seda pesumasinas pesta,» lisas Hirv. Tesa õietolmuvõrku müüdi Decoras üsna vähe, kuid Hirve sõnul oli tarbijaid, kes seda otsisid ja vajasid.

Internetifoorumites mainitakse ühe võimalusena ka filterkangast, mis ei lase aga eriti õhku läbi. Samuti on kauplustes müügil filtriga õhupuhastid.

Allergoloog Margit Savisaare sõnul võib aknale kleebitavat võrku või filtriga õhupuhastit kasutada, kuid üldjuhul need siiski leevendust ei too ning ainult nende peale ei saa ka lootma jääda.

Putukavõrgu puhul sõltub Savisaare sõnul palju sellest, milliste parameetrite ja millise võrgusilmaga see on - mida väiksem, seda efektiivsem.

Palju oleneb tohtri sõnul sellest, kui raskelt patsiendil allergia kulgeb ning väga oluline on siiski ka ravimite kasutamine. «Iga allergilise haiguse küüsis olev inimene peaks omama ravimeid, mille tarvitamiseks on ta saanud juhiseid arstilt või haiguse esmaavalduse korral saanud nõu apteekrilt,» lausus allergoloog.

Ravimite ettekirjutuse kohane tarvitamine ja lisavõtted vähendavad tema sõnul küll haigusvaevusi, kuid ei pruugi neid täielikult kõrvaldada. Raske haiguskulu (hooajast-hooaega) korral võiks kaaluda ka allergeenspetsiifilist immuunravi.

Eestis algab õietolmuallergia hooaeg enamasti veebruari lõpus-märtsi alguses sarapuu ja lepa õietolmuga. Aprilli lõpus-mai alguses kimbutab allergikuid kase õietolm. Seejärel juuni keskpaigus ja lõpus ollakse hädas timuti ja teraviljade ning augustis puju (viimane kuni september-oktoober) õietolmuga.

Paikne õietolm sõltub hetke klimaatilistest oludest (sademed, tuul, temperatuur, pilvisus). Samas liigub õietolmu ka kaugematest paikadest, näiteks Soome põhjaosast, Kesk-Euroopast. Sestap on sümptomeid pikemalt. Ka Eesti eripaigus on allergeenide kontsentratsioon erinev.

Sisekeskkonnas peaks jälgima:

• Mitte avada uksi-aknaid tuulutuseks (ka autod), teha seda vajadusel hilisel õhtutunnil. Tulenevalt piirkonnast (maa versus linn) võib hommikul olla õietolmu kontsentratsioon juba üsna kõrge ja tuulutuseks seega mittesobiv.
• Akendelt koristada kangast katted, sest need on tolmu reservuaariks.
• Tolmuimeja peaks olema HEPA filtriga. Filtrid vajavad hooldust ja vahetust!
• Pesu ei tohiks õues kuivatada ega voodipesu-riideid tuulutada.
• Õuest naasmisel vahetada riided ja neid mitte panna samasse ruumi, kus järgnevalt viibite. Riided tuleks paigutada uksega hoidlasse.
• Kindlasti on soovitav pesta juuksed ja nahalt veega õietolm eemaldada.

Allikas: allergoloog Marget Savisaar

Allergikutel soovitatakse jälgida õietolmuseiret allergialiidu kodulehel.