Visioon: Eesti tervishoiusüsteem aastal 2020

Eesti meditsiinieksperdid panid ette, et tulevikus võiks arst ju patsiendi terviselooga tutvuda Google´i prillide abil?

FOTO: SCANPIX

Poliitikauuringute keskuse Praxise uuringus lõi ekspertide grupp visiooni sellest, milline võiks olla telemeditsiini roll Eesti tervishoiusüsteemis aastal 2020.

Sotsiaalministeeriumi ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi algatatud uuringus koguti andmeid 310 tervishoiuasutuse juhilt, kes vastasid küsimustele, mis puudutasid telemeditsiini rakendamist.

Tulemused näitasid, et tervishoiutöötajate jaoks olid telemeditsiini (võib defineerida kui tervishoiuteenuse pakkumine distantsilt – toim) kasutamise barjäärid peamiselt raha- ja tööjõupuudus, samas ka keeruline töö ümberkorraldamine ning patsientide vähene valmisolek muutustega kaasa minna.

Kuid miks oleks Eestis telemeditsiini või «kaugtervishoidu» üldse vaja rakendada? Miks peaks arst hakkama patsiendiga Skype´i teel suhtlema või patsient nutitelefoni äppidesse oma tervisenäitajaid sisestama? Kuigi telemeditsiinil on meeletu potentsiaal, on selle kasutus Eestis veel väga tagasihoidlik. Mullu saatsid perearstid eriarstidele kõigest umbes 505 e-saatekirja.

Praxis tõi välja neli peamist põhjust, mida see tervishoiusüsteemile võiks anda:

  • Kättesaadavus (kaob distants maal elavate inimeste jaoks)
  • Kvaliteet (kogu terviselugu on dokumenteeritud)
  • Ennetus (arstil on võimalik kohe ja kiirelt sekkuda, kui ta patsiendi seisukorda pidevalt jälgida saab)
  • Efektiivsus

Oma uuringu lõpus lõi Praxis visioonikirjelduse, milline saaks olla Eesti tervishoiusüsteem 2020. aastal, kui toimub laialdane telemeditsiini rakendamine. Visiooni puhul ei ole tegemist soovitusega, vaid selle eesmärk on tekitada referentspunkt tervishoiusüsteemi ees ootavate arengute tunnetamiseks ühe võimaliku arengutee näol, rõhutab uuring.

Visioon on lühendatud kujul järgmine:

Aastaks 2020 ollakse liikumas teenusepakkuja keskselt ravisüsteemilt inimkeskse tervishoiusüsteemi poole. Igal Eesti ravikindlustatud inimesel on võimalik oma terviseküsimustega seoses suhelda nii sünkroonselt kui ka asünkroonselt perearstipraksisega, mille nimistusse ta kuulub, esmaseks kontaktiks on enamasti pereõde.

Inimestel on turvaliste veebilahenduste vahendusel operatiivselt kättesaadav info oma tervise ja haiguste kohta ning mis faasis on konkreetse tervisega seotud episoodi käsitlus. Inimene saab vaadata oma kokkupuutepunkte tervishoiusüsteemiga, ligipääs on oma tervise- ja raviinfole, samuti lähedaste hooldusinfole, sest tervishoiusüsteem ja hooldussüsteem on omavahel täielikult integreeritud.

Kõik juhtumid, kus perearstid leiavad, et vajalik oleks eriarsti täiendav hinnang, on lahendatavad e-konsultatsiooni teel. Seega e-konsultatsioon toimib kõikidel asjakohastel erialadel ning võimaldab kiiremat eriarsti hinnangut patsientidele – patsient ei pea alati minema eriarsti vastuvõtule ning kui peab, siis tehakse enne eriarsti visiiti vajadusel ka uuringud, et tagada eriarsti tööaja võimalikult efektiivne kasutamine.

Perearsti infosüsteem on täielikult integreeritud perearstikeskuses olevate mõõtmisseadmetega. Näiteks on võimalik e-saatekirjale lisada pilt haavast, traumast, probleemsest sünnimärgist, silmapõhjast või viidata (hõlpsalt) varem tehtud uuringutele ja piltidele, mis on juba terviseinfosüsteemis olemas. Perearst koostab e -saatekirja ning saadab selle konkreetse eriala arstidele, haiglasse või konkreetsele arstile.

Eesti hõreasustusega piirkondades (nt saared, pisikesed asumid piirialadel), kuhu perearste ei ole õnnestunud leida, töötavad kvalifitseeritud pereõed, kelle tegevus on toetatud telemeditsiini lahenduse kaudu. Pereõe käsutuses on kasutajasõbralik tehnoloogia, mis võimaldab koguda mugavalt infot patsiendi terviseseisundi kohta, teostada mõõtmisi, väiksema keerukustasemega analüüse ning saada abi otsustustoe süsteemidest.

Keerulisemate juhtumite (nt mitme samaaegse haigusseisundi) korral tehakse «ühisvisiit» perearstiga telekonverentsi lahenduse kaudu: pereõde ja patsient ühes punktis, arst videosilla vahendusel teises, vajadusel lisatakse telekonverentsi hooldustöötaja või muu spetsialist. Kõik patsiendi läbivaatuse tulemused ning patsiendiinfo liigub terviseinfosüsteemi, kus seda näeb vastutav perearst või ka muu eriarstist raviarst. Hooldustöötajad saavad vajadusel samuti ülevaate inimese senisest «liikumisest süsteemis» ühtsesse hoolduse infosüsteemi tuleva kokkuvõtva info abil.

Erakorralises arstiabis toetab telemeditsiin üle kogu Eesti ka kõige keerulisematel juhtudel abi osutamist. Telemeditsiini toel pakutakse vajadusel intensiivravi kõrgeimat taset igas kõrvalisemas piirkonnas. Piirkondades, kus patsiente abistavad õeabibrigaadid, saavad kiirabiõed ühendust võtta arstidega erakorralise abi telemeditsiinikeskuses, kust juhendatakse ja nõustatakse erakorralise abi andmist. Toimub digitaalne info, pildi, heli ja video ülekanne.

Krooniliste haigustega inimestega tegelemiseks on olemas läbimõeldud integreeritud süsteem, mis hõlmab nii tervishoiusüsteemi erinevad astmed kui ka hooldussüsteemi. Patsientidele võimaldatakse esmatasandil ja ka eriarstiabitasandil krooniliste ja regulaarset jälgimist nõudvate haiguste puhul jälgimisteenust, kus kokkulepitud reeglite alusel antakse patsiendile konkreetsed jälgimise vahendid või saab patsient kasutada enda (nuti)seadmeid, mis aitavad edastada infot tervisliku olukorra kohta.

Hoolekandesüsteemis pakutavad telehoolduse lahendused aitavad samuti jälgida inimese toimetulekut (ennetada kukkumisi, jälgida päevarežiimi regulaarsust) ja soodustada aktiivsust (rühmatunnid, loengud). Loodud on patsientide telehoolduse jälgimise standardid kohalikele omavalitsustele, mis võimaldavad head koostööd kohalike omavalitsuste vahel (ning vajadusel riigipoolset tuge koostöö loomiseks), et võimaldada mastaabisäästu tekkimist laiemalt kasutatud telehooldusteenuste puhul. Samuti on hooldusteenuse pakkumisega seotud info integreeritud üleriigilise hoolduse infosüsteemiga, mis omakorda edastab ja saab infot terviseinfosüsteemist.

Populaarne

Tagasi üles