Munasarjavähi sümptomid viitavad sageli kergematele terviseprobleemidele

Munasarjavähi avastamiseks ei ole tõhusat sõeluuringut. Foto: Panther Media/Scanpix

Munasarjavähi sümptomeid võib tihti segi ajada teiste vähem tõsiste haigusseisunditega nagu näiteks seedetrakti häired.

Spetsialistid on arvamusel, et teatud sümptomite sagedus ja koosesinemine on tegurid, mis aitavad arstidel munasarjavähki teistest haigustest eristada.

Kui naisel esineb üks või enam järgnevalt loetletud haigustunnust ehk süptomit enamikel päevadel kolmenädalase perioodi jooksul, tuleb nõu pidada arstiga:

• kõhu suurenemine/püsiv kõhupuhitus (mitte vahelduvalt esinev puhitus)
• söömisraskused/kiiresti tekkiv täistunne
• kõhu- või vaagnapiirkonna valu
• pakiline urineerimistung või sagenenud urineerimine

Munasarjavähki diagnoositakse igal aastal peaaegu veerandil miljonil naisel üle maailma ning see põhjustab 140 000 surmajuhtu aastas. Munasarjavähk on suurimat suremust põhjustav günekoloogiline vähk.

Eestis on vähiregistri andmetel igal aastal keskmiselt 150 uut munasarjavähi haigusjuhtu ja 90 munasarjavähist põhjustatud surmajuhtu.

Munasarjavähi avastamiseks ei ole tõhusat sõeluuringut. Algav munasarjavähk on reeglina sümptomitevaba ja leitakse patsiendi läbivaatusel juhuleiuna.

Kõik naised, sõltumata omavanusest, on ohustatud munasarjavähi tekkest, mistõttu on väga oluline külastada oma günekoloogi vähemalt kord aastas.

Statistika näitab, et enamasti diagnoositakse munasarjavähk kaugelearenenud staadiumis, mistõttu pärast diagnoosi saamist on munasarjavähiga patsientide tõenäoline 5-aasta elulemus alla 45%.

Paljud naised on ekslikul arvamusel, et PAP-test võimaldab avastada munasarjavähki. See ei ole tõsi. PAP-test näitab vähieelseid muutusi emakakaela rakkudes, mille ravi on edukam munasarjavähi ravist.

Eesti Vähiliit tähistab sellel aastal esimest korda munasarjavähist teadlikkuse tõstmise päeva Eestis.