/nginx/o/2013/07/05/1875294t1h6552.jpg)
/nginx/o/2013/10/17/2552680t1he0af.jpg)
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliiniku juhataja Kai Zilmer ja osakonnajuhataja Kersti Kink soovitavad kõigil inimestel sõltumata east kord elus lasta end HIVi suhtes testida.
Igaüks peaks korra elus HIV-testi tegema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nakkusarstid soovitavad kõigil tervishoiuasutustel kujundada tava, et igale inimesele, kes ükskõik mis haigusega arsti poole pöördub, kes ei kuulu riskigruppi ja kellele pole varem HIV-testi tehtud, see tehakse. Loomulikult mitte sunniviisiliselt, vaid patsiendilt küsides, rõhutavad nad.
Zilmeri ja Kingi isiklik kogemus Lääne-Tallinna keskhaiglas, kus niimoodi toimitakse, näitab, et inimesed ei keeldu.
«Näeme, kuidas see psühholoogiliselt mõjub – inimene mõtleb selle teema enda jaoks läbi. Kui oleme testi teinud, siis küsib patsient, ka niisugune, kellel puudub riskikäitumine, järgmisel päeval ikka veidi murelikult: kuidas mul selle testi tulemused olid?» räägib Zilmer.
«Tulevad ka anonüümsesse kabinetti testi tegema, kahtlus hinges,» ütleb Kink. «Kui testi negatiivne tulemus on teada, siis ütlevad kergendatult, et nüüd on neil hoopis uus hingamine ja nad on otsustanud enam mitte ühtegi lollust teha – olen neid lauseid palju kuulnud!»
Arstide sõnul on noored teadlikumad kui vanemad inimesed ja tulevad kahekesi enne tõsisemat suhet anonüümset testi tegema. Niisuguseid paare arstid kiidavad – kui üks osutubki HIV-positiivseks, pole pärast alatist vaidlust, kes keda nakatas.
Arstid on veendunud, et HIV pole tänapäeval tõbi, mis takistaks õnnelikku ja pikka ühiselu. «Aga ei tohi ka hooletuks muutuda,» hoiatavad nad.
Kui HIV-epideemia algusaastail levis nakkus lapseohtu noorte seas, siis nüüd on see rohkem 25–40-aastaste häda.
«Kõige vanem HIV-positiivne on olnud üle 70-aastane,» nimetab Zilmer. «Ta oli viis-kuus aastat ringi käinud ja olnud teistele võimalik nakkusallikas.»
Kink lisab, et vanus 50 pluss ei ole enam haruldane juhtum.
«Viimane juhtum oli, kui 55-aastane naine sattus arusaamatute kõrgete palavikkudega haiglasse ja igaks juhuks tehti ka HIV-test. Siis naine tunnistas, et kuus-seitse aastat tagasi oli tal üks niisugune kontakt olnud, mil ta võis nakatuda,» räägib arst.
Vestluse lõpuks ütles Kink: «Kirjutage, et mitte ainult emad-isad, vaid ka vanaemad-vanaisad laseksid endale julgesti HIV-testi teha!»