/nginx/o/2014/05/08/3012744t1hfae2.jpg)
Ehkki grippi haigestumise intensiivsus on madal, ei saa gripi lõpust veel rääkida, kuna hospitaliseeritud inimeste arv püsib endisena.
Gripp ei anna veel alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terviseameti teatel on haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse langenud ning möödunud nädalal vähenes ka märkimisväärselt gripilaadsetesse haigustesse haigestumine.
Arstide poole pöördus eelmisel nädalal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2773 haigestunut, neist 53% olid lapsed.
Grippi haigestumuse intensiivsust saab nüüdsest hinnata madalaks, üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti Tallinnas ja Pärnumaal. Gripi lõpust siiski veel rääkida ei saa, sest hospitaliseeritud inimeste arv püsib endisena.
E-Tervise SA terviseinfosüsteemi andmetel on hooaja algusest gripi tõttu hospitaliseeritud kokku 368 inimest, neist 15 lisandus viimase kahe nädala jooksul. Ligi 70 protsenti hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid täiskasvanud ja vanemaealised.
Ringlevate viiruste struktuur on polüetioloogiline. Möödunud nädalal kinnitati laboratoorselt 11 A-gripiviirust. Gripi osakaal ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumistes on järjekindlalt langenud. Gripilaadsete haigestumiste arv on valdavalt seotud RS-viirusega (58%).
Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 443 korral, neist 440 korral on olnud tegu A- ja kolmel korral B-gripi juhuga. Täpsemalt määratleti 150 A-gripiviirust.
Grippi ja ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine on üsna sarnane kõikides Euroopa riikides, kõik hindavad grippi haigestumise intensiivsuse madalaks.