/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2014/04/28/2992030t1h8806.jpg)
Lisaks laialt teada-tuntud puukentsefaliidile ja borrelioosile võivad Eesti puugid levitada uut haigust, millega kaasneb kuude kaupa kestev palavik.
Eesti puukidelt leiti uut haigustekitajat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Candidatus Neoehrlichia Mikurensis on puukidega ülekantav patogeen, mida viimastel aastatel on leitud puukidel ja väikenärilistel nii Euroopa kui ka Aasia riikides,» rääkis Tervise Arengu Instituudi teadur Julia Geller. Seda haigusetekitajat on leitud haigetel Hiinas, Šveitsis, Rootsis, Tšehhis ja Saksamaal.
Haiguse sümptomid on ikka ja jälle tekkiv palavik, mis kestab kolm kuni kaheksa kuud, külmavärinad, öine higistamine ning kaalulangus. Gelleri sõnul on paljud neist haigetest olnud immuunpuudulikkusega – neil on haiguse kulg eriti raske ning ühel korral tõi see kaasa surma. Kuna Candidatus Neoehrlichia Mikurensisest põhjustatav haigus on bakteriaalne, siis ravitakse seda antibiootikumidega.
Tartu Ülikooli professori Matti Maimetsa sõnul on alates 2009. aastast Euroopas diagnoositud 11 juhtu, millest kuus on publitseeritud. Haigestunud on peamiselt immuunpuudulikkusega patsiendid. Eestis ei ole seda haigust veel diagnoositud.
Tervise Arengu Instituudi viroloogia osakonnal koostöös Tartu Ülikooliga on käimas uurimistöö nende haigusetekitajate leidmiseks puukides.
«Praeguseks on haigustekitajat Candidatus Neoehrlichia Mikurensis leitud Saare- ja Järvamaal, levimusega vastavalt 3,6 ja 2,5 protsenti. Arvatavasti leidub seda kõikjal, kus on puugid ja närilised, ainult et erineva levimusmääraga,» rääkis Geller.
Ta selgitas, et projekt algas 2012. aastal ja lõpeb 2015. aastal, kuid Candidatus Neoehrlichia Mikurensis’e olemasolu on seni uuritud vaid 2013. aastal kogutud täiskasvanud puukidel ehk nendel, mis on inimestele ohtlikud.
«Kuigi uuring pole veel lõppenud, võib siiski öelda, et kuigi Eestis on see haigustekitaja olemas, ei ole see nii suure levimusega nagu puukborrelioosi põhjustaja,» sõnas Geller.
Praegu diagnoositakse Eestis puukide edasi kantavates haigustest Lyme’i tõbe ehk puukborrelioosi. Mullu sai selle diagnoosi 1132 inimest, 2012. aastal 1546 ja 2011. aastal 2303. Puukentsefaliiti põdes eelmisel aastal 114 inimest, 2012. aastal 178 ja 2011. aastal 250. Kui puukborrellioosi vastu vaktsiini pole, siis entsefaliiti saab vaktsineerimisega vältida.
2011. aastal kirjutas Rootsi meedia, et Candidatus Neoehrlichia Mikurensis’t võib esineda kuni kümnel protsendil puukidest. Bakteriaalne nakkus avastati Rootsis esimest korda 2009. aastal ühel 77-aastasel Göteborgist pärit mehel, kes jäi haigeks pärast paadimatka. Mehel tõusis kiiresti palavik, kadus teadvus ning haiglas avastati tema jalgadest ja kopsudest vereklompe. Tänu antibiootikumiravile mees paranes.