Eesti geenidoonorite proovid saadetakse Suurbritannia teadusuuringusse

Iga geenidoonor annab veenist umbes 50 milliliitrit verd, millest eraldatakse DNA. Pärilikkusaine DNA on lahuses silmaga nähtav – too väike klombike seal katseklaasis. Iga DNA molekul koosneb aga kahest pikast ahelast, mida ühendavad vesiniksidemed ja mis on teineteise ümber keerdunud. Geen on sellest molekulist väike osa. Foto: Sille Annuk

Valitsus andis Tartu Ülikoolile loa säilitada ja uurida kuni 5000 geenidoonori bioloogilist materjali väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi.

Koeproovid väljastatakse uurimiseks ja säilitamiseks Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigis asuvale uurimisasutusele Imperial College London School of Public Health uuringu «Replikatsiooniuuring teist tüüpi diabeedi ja geneetilise variandi vahelise seose valideerimiseks» tegemiseks, vahendab Med24.

Uuring korraldatakse eesmärgiga kontrollida ja kinnitada varem eelnimetatud uurimisasutuses dr Mario Falchi töörühma avastatud seoseid genoomilõigu korduste arvu muutuste ja teist tüüpi diabeedi esinemise vahel.

Tegemist on uudse metodoloogia kasutamisega teist tüüpi diabeedi geneetiliste põhjuste väljaselgitamiseks. Kui kontrolluuringud annavad loodetud tulemusi, täieneb arusaamine selle väga levinud haiguse pärilikust taustast ning paranevad võimalused haiguse varajasemaks avastamiseks ja ennetamiseks.

Eesti Diabeediliidu andmetel põeb Eestis diabeeti 70 000 inimest. Neid, kellel võib olla eeldiabeet, on ca 140 000 inimest.