Keisrilõikega sündinud lapsed on nakkushaigustele vastuvõtlikumad

keisrilõikega sündinud lastel on uurijate hinnangul nõrgem immuunsüsteem. Foto: SCANPIX

Keisrilõikega sündinud beebidel on võrreldes loomulikul teel sündinutega suurem nakkushaigustesse haigestumise risk, kirjutas Helsingin Sanomat.

Emaüsas on laps steriilses keskkonnas, kuid niipea kui emal looteveed puhkevad, puutub beebi esmakordselt kokku bakterite ja viirustega. Läbi sünnitusteede pressides «pärib» ka beebi ema sünnitusteedes või nahal olevad bakterid ja viirused.

Pärast sünnitust seavad erinevad bakterid end kiiresti beebi soolestikus sisse. Mõne päeva jooksul võib lapse väljaheites leiduda selliseid baktereid nagu escherichia coli, enterococcus ja bifidobacterium.

Need olulised bakterid aitavad tugevdada beebi alles arenevat immuunsüsteemi. Peale oma ema võib lapse organism neid saada ka ümbritsevast keskkonnast.
Keisrilõike abil sündinud lapsed ei läbi sünnituskanalit ning kasulikud bakterid seavad end nende organismi sisse aeglasemalt.

Venetsueelas läbiviidud uuringust selgus, et loomulikul  teel sündinud lapsed said emalt sündides kaasa valdavalt healoomulikud bakterid, samas kui keisrilõikega ilmale tulnud laste nahal ja organismis leidus rohkem haigusi põhjustavaid mikroobe.

Uurijate hinnangul võib see olla üheks põhjuseks, miks keisrilõikega sündinud lapsed haigestuvad sagedamini ohtlikesse nakkushaigustesse.

Hollandis viidi 2008. aastal 3000 lapsega läbi uuring, millest selgus, et keisrilõikega sündinutel oli loomulikul teel sündinutega võrreldes 80 protsenti suurem oht  kaheksandaks eluaastaks astmasse haigestuda.

Varasemad uurimused on näidanud keisrilaste suuremat soodumust allergiate tekkeks. Teadlased on täheldanud ka keisrilõikega sündinute suuremat diabeediriski.