Magus valu, millest saab kergelt sõltuvus

15 meetrit valusat naudingut: sangpommiga väljaasted panevad pingutama. Sel ja samuti fookuspildil pingutab loo autor. Foto: Toomas Tatar

Higi voolab, jalad värisevad... Enam ei jaksa! Väike paus. Lonks vett – ja kaaslaste innustusel taas võitlusse. Sest kui tahate uudsel meetodil tugevaks ja vastupidavaks saada, pole teist väljapääsu.

Umbes aasta tagasi sattusin nägema noore CrossFiti staari Suzanne Svaneviki treeninguvideot. Pisike, minuga sama pikk ja samas kaalus norra tütarlaps, toona oli vaid 17-aastane, tõstis mängleva kergusega endast kuni kaks korda raskemat kangi, tegi silma pilgutamata muljetavaldavaid lõuatõmbeid ja kätekõverdusi ning lennutas sangpommi.

«Äge! Tahaks ka!» mõtlesin siis, ja käisin BodyPumpis edasi. Kui aga Tallinnas Suur-Sõjamäel lõpuks esimene (kogu Eestis teine) CrossFiti saal avati, olin üks esimestest, kes oma kehalised võimed proovile otsustas panna.

Kõik algajad peavad CrossFit I&Mi saalis kõigepealt läbi tegema kolm baastreeningut, kus tutvustatakse põhiliigutusi, millele on rajatud enamik kasutatavaid harjutusi. Svaneviki ja paljude teiste videotest innustatuna kujutasin siiski ette, et saan kohe esimesel korral kangi rebida, kuid selle asemel pandi kõigepealt hoopis tühja toruga kuiva trenni tegema.

Noormehed lisavad indu

Esimene trenn ei alanud mulle kõige rõõmsamalt. «Hüpake soojenduseks 200 korda!» kamandas treener Indrek Luik. Hetk hiljem avastasin, et võin ju jooksmas käia ja BodyPumpis suurte raskustega harjutusi teha, kuid hüppenööriga korralikult hüpata ma ilmselgelt ei oska. Kuidagi sain soojendusega siiski ühele poole. Järgnes tehnikale keskenduv trenn ja õnneks üks mu lemmikharjutusi – kükid. Kõigepealt tavalised kükid, siis eeskükid (rinnal kang või seekord õigupoolest tühi toru), siis kükid kangiga (toruga) üle pea.

Kui tehnika selge, ei antud kätte aga mitte kange (oh, kuidas oleks tahtnud!), vaid pandi korraga proovile jõud ja vastupidavus. Kolm harjutust, 20 minutit, igaüks teeb nii palju seeriaid, kui jõuab ja jaksab. Täpsemalt seisnes väljakutse viies lõuatõmbes, kümnes kätekõverduses ja viieteistkümnes kükis. Üks ring tehtud, hakkab kõik otsast peale.

Kui lõuatõmbeid ei jõudnud ma ilma abistava hüppeta teha, siis kätekõverdused ja kükid said korralikult sooritatud. Ja ütlen ausalt: tugevad treenitud noormehed minu kõrval motiveerisid veel enam pingutama ja tempot tõstma. 20 minutiga sain kokku 14 ringi. Kui oleks kohe kiiruse eesmärgiks võtnud, saanuks rohkem.

Sellega oligi trenn läbi. Lõdvestus, venitus, dušš, kojuminek. Mäletan veel selgelt, kuidas maha jahtudes tundsin, et see trenn polnudki ju midagi hullu. Lihased on mul treenitud, nii et mis seal ikka.

Järgmisel hommikul ärgates aga sõin oma sõnu. Rinna- ja õlalihased andsid korralikult tunda. Tööle sõites ehmusin tõsiselt selle peale, et nii lihtne liigutus nagu roolikeeramine tekitas metsikut valu. Isegi käiku vahetada oli raske! Õhtuks oli valu haaranud ka kaela. Jah, kaela! No ausõna, ma polnud varem mõelnudki, et valutada võivad ka kaelalihased.

Ent lihasvalule pole teadagi paremat rohtu kui uus trenn. Ja mida karmim, seda parem. Viimast väidet ei tasu kuigi tõsiselt võtta, kuid siiski.

Pärast kahepäevast puhkust ja sünnipäevapidu suundusin teise trenni. Oli pühapäev, ent suurem osa samast seltskonnast saabus kohale. Kuus meest ja kolm naist, ühe naise võrra vähem kui esimesel korral.

Üks neiu alistub

Soojenduseks sikutasime sõudeergomeetril 500 meetrit. Seejärel tühja toruga õlapress, push press ehk svung ja push jerk – taas ikka selleks, et saada selgeks õige asend ja tehnika. Tegelik trenn oli aga seekord karmim. Meid jaotati kolme meeskonda ja anti ülesanne: kümme burpeed ehk kosmonauti (selgituseks: harjutus algab kätekõverdusega, millest tõustakse konna­asendis hüppesse), 15 meetrit väljaasteid, hoides sangpommi kahe käega pea kohal (naised 8, mehed 16 kg) ja kümme kahe käega palliviset. Kuni järgmised kaks meeskonnaliiget sama teevad, saad puhata. Ja nii kuus ringi järjest.

Tõtt-öelda olin poole peal peaaegu valmis alla andma. Üks neiu loobus pärast esimest ringi. Ja ehkki käärkükid ehk väljaasted pole mulle võõrad – BodyPumpis olen neid kõvasti teinud –, osutus kõik see kokku ikka parajaks pähkliks. Higi voolas, jalad värisesid ja iga ringi järel käis korraks peast läbi mõte: «Enam ei jaksa!» Kuid meeskonnakaaslased innustasid ja elasid kaasa ning pärast väikest puhkepausi, higi pühkimist ja lonksu vett olin taas valmis võitlusse astuma.

Just meeskonnavaim ja soov ennast vahetevahel äärmuslikult proovile panna ongi minu meelest see, mis teeb CrossFiti nii atraktiivseks. Nüüd, olles selle trenni ise kaks korda läbi teinud, suudan senisest paremini mõista, miks nii paljudest inimestest üle ilma on saanud CrossFiti ustavad järgijad.

CrossFit pole võrreldav tavalise rühmatreeningu ega üksinda jõusaalis rassimisega. See ühendab endas pigem mõlema parimad omadused ja annab veelgi enam. See on trenn, kus loodud õhkkond teeb allaandmise kohutavalt raskeks. Ei, see ei tähenda, justkui peaks treenija tervist kahjustades alati endast maksimumi andma. Küll aga seda, et olukorras, kus üksi treenides võiksid otsustada, et tänaseks aitab, vaatad siin hoopis õnnelikke valugrimassides nägusid enda kõrval ja teed veel ühe ringi.

Just nimelt õnnelikke, sest saadav valu on magus. Sõltuvusttekitavalt magus. See tekitab minus tahtmise saada veel tugevamaks, veel vastupidavamaks ja proovida üha uusi asju. Kui oled andnud kuradile sõrme...

Kuidas treenida?

3 näidet CrossFiti päevakavadest

(WOD ehk Workout of the Day)

Tee 5 minuti jooksul nii palju seeriaid kui võimalik:

125 kg jõutõmme, 3 kordust

52 kg kangiga õlapress, 7 kordust

10 ringi:

1 minut sõudmist

Puhkus 15 sekundit

30 sekundit kätekõverdusi

Puhkus 15 sekundit

Kolm ringi aja peale:

1000 m sõudmist

50 kätekõverdust

1000 m jooksu

50 lõuatõmmet


Mis on CrossFit?

CrossFit sai alguse Ameerikast. Personaaltreenerina töötanud Greg Glassman otsis põnevamat ja raskemat alternatiivi tavalisele jõusaalitreeningule ning töötas välja esialgu peamiselt päästetöötajatele, politseinikele ja sõduritele mõeldud treeningkava, et parandada nende üldfüüsilist vormi. Nüüdseks on ainuüksi USAs üle 10 000 CrossFiti saali, mida kutsutakse box’ideks.

Erinevalt teistest treeningkavadest ei keskendu CrossFit ainult ühe kitsa ala vastupidavuse või jõu arendamisele. CrossFiti tegija jõuab nii maratoni joosta kui suuri raskusi tõsta. CrossFit pakub rohkelt vaheldust.

CrossFit keskendub peamiselt kehatüve treenimisele, sest kogu jõud tuleb sealt.

Treening on unikaalne, mõeldud kõigile vanusegruppidele ja seda saab teha sõltumata eelnevast treenituse astmest. Vastavalt inimesele kavandatakse tema päevakava, raskused, korduste arvud. Näiteks kui inimene ei jõua niisama kätekõverdusi teha, võetakse appi võimlemiskummid, tehakse kätekõverdused põlvedel või hoopis kasti või seina najal. Alati leiab asendusharjutuse.

Üldiselt koostab iga CrossFiti treener oma kavad ise, kuid CrossFiti pealeheküljele postitatakse iga päev päevakava, mida kõik saavad järgida.

Tallinnas Suur-Sõjamäel asuvas CrossFit I&M’is on lisaks grupitreeningutele ka avatud saal – teatud ajavahemikel on võimalik koos treeneriga individuaalselt treenida.

Allikas: Indrek Luik, üks CrossFit I&M asutajatest ja treener