Mis mõjutab sinu käitumist purjus peaga?

Foto: SCANPIX

Miks muutuvad mõned inimesed alkoholi mõjul igati toredaks ja armastusväärseks, samas kui teised hakkavad käituma eriti inetult?

Joshua Gowin USA rahvuslikust alkoholi kuritarvitamise ja alkoholismi instituudist selgitas, et siin on tegemist mitme erineva faktori koosmõjuga, kirjutab Shape.com.

1. Sinu (kaine) isiksus

Alkohol mõjutab sinu käitumist, kuid ta ei põhjusta otseselt sellist käitumist, mis ei oleks sulle tegelikult üldse omane. Pigem toob ta esile sinu olemasolevad iseloomujooned, võimendades neid kõvasti. Mõned uuringud on näidannud, et alkohol tuimestab enesekontrolliga seotud aju prefrontaalkoore aktiivsust. Nii et mida enam sa jood, seda impulsiivsemaks ja vähem teadlikuks oma käitumisest sa muutud. Purjus aju võib võrrelda autoga, mille pidurid ei tööta. Kui tavaolekus saaksid sa aru, et sinu käitumine või reaktsioonid on ebasobivad ning võtaksid hoogu maha, siis purjus peaga seda lihtsalt ei juhtu.

2. Keskkond

Kuna pidurid on maas, reageerid sa purjus peaga kõige ümbritseva suhtes suure tõenäosusega üle. Kui sind ümbritsev keskond muudab sind närviliseks või paneb end ohustatuna tundma, võib see ärevus panna sind käituma tavapärasest agressiivsemalt või aktiivsemalt ennast kaitsma. Samuti võimendab alkohol teiste inimestega seoses tekkivaid emotsioone. Ühest väikesest märkusest abikaasalt või parimalt sõbralt võib saada põhjus suureks vihahooks. Ja muide – umbes pool kõigist mõrvadest ja kaks kolmandikku koduvägivalla juhtumitest on seotud alkoholi tarbimisega.

3. Sinu geenid

Kui oled seda tüüpi, et kaotad kontrolli enda üle juba paari joogi tarbimise järel, võid vähemalt osaliselt süüdistada selles oma geene. Ühe uuringu kohaselt on koordinatsiooni- ja kõnehäired seotud ühe kindla DNA lõiguga. Suurbritannia teadlased on samuti kindlaks teinud nn. alkoholismi geeni, mis teeb mõned inimesed alkoholi liigtarvitamise suhtes vastuvõtlikumaks. Irooniline on see, et selle geeniga inimesed võivad tavaliselt juua teistest palju rohkem, ilma et seejuures oleks näha, et nad on juba nii palju tarbinud.

4. Sinu kogemused

Vähemalt osa sellest, kuidas sa alkoholile reageerid, on õpitud käitumine. Näiteks on uuringud näidanud, et inimesed käituvad mõningal määral napsisena isegi siis, kui neile on nende teadmata antud alkohoolse joogi pähe alkoholivaba jooki. Üks uuring näitas, et purjus inimene matkib üldjuhul ühiskonnas ja oma sotsiaalses grupis levinud käitumist. Nii et kui sinu sõpruskond muutub alkoholi toimel tavaliselt lõbusaks ja lärmakaks, käitud sa suure tõenäosusega samamoodi.

5. Sinu vaimne seisund

Stress avaldab mõju neile ajuosadele, mis kontrollivad otsuste langetamist ja emotsioone, näitab Yale’i ülikooli uuring. Selle tulemusena torpedeerib stressis olekus joomine sinu võimet teha tarku otsuseid ja kontrollida oma tundeid. Sama kehtib ka väsimuse kohta. Näiteks unepuuduses vaevlev inimene sarnaneb paljuski purjus inimesega, sest mõlemad seisundid mõjutavad samu ajuosasid. Kui sa oled aga niigi väsinud ja siis veel jood, on see topeltlaks sinu otsustusvõimele ja tujudele.

6. Sinu sugu

Uuringud on näidanud, et naiste keha toodab kuni 10 korda enam alkoholi lõhustavat maksaensüümi. See tähendab, et naise keha töötleb tarbitud alkoholi kiiremini ja ka selle tuntav mõju saabub mehega võrreldes varem.