Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof rääkis, et maakohtades on pooled apteegid ohustatud või jätkusuutmatud ning oleksid asutamispiirangu kaotamisel sunnitud uksed sulgema.
Pikhof: pooled maa-apteekidest paneksid asutamispiirangu kadumisel uksed kinni
Pikhof tõdes täna Vikerraadiole antud intervjuus, et seda, kui palju peaks Eestis apteeke olema, ei oskagi keegi öelda. «Tegelikult on ka need uuringud tänaseks tegemata. Kui me nüüd selle ajutise asutamispiirangu kehtestame, siis tuleb kindlaks teha, kui palju apteeke Eestis üldse vaja on, kus piirkondades need peaksid olema.»
«Me oleme siin arutanud mitmeid võimalusi. Näiteks võiks apteekidel olla oma koda, nii nagu on täna notaritel, kus nad ise otsustavad ja määravad kindlaks, et kõik piirkonnad Eestis oleks apteegiteenusega ikkagi kaetud,» märkis Pikhof.
Pikhof selgitas, et ajutine asutamispiirang on mõeldud eeskätt selleks, et takistada apteekide massilist asutamist linnas ja sulgemist maal. «Me leiame, et need meetmed, mida me oleme täna eelnõus ette näinud, ei ole siiski piisavad,» nentis Pikhof ja loetles meetmetena näiteks apteegibussi ja toetused proviisoritele, kui nad maale tööle lähevad ning ka selle, et maale võib asutada haruapteeke.
«Kui me vaatame maal olevaid apteeke – neid on kusagil 127, siis 50-60 on neist ainult jätkusuutlikud,» ütles Pikhof ja kinnitas, et 2013. aastal läbiviidud uuringu andmetel on suurem osa maa-apteekidest ohustatud või jätkusuutmatud.
«Ma arvan, et kui piirang täielikult ära kaob, siis need jätkusuutmatud panevad kohe uksed kinni ja kolivad linnadesse,» ennustas Pikhof.
Ajutine asutamispiirang tähendaks, et suuremates omavalitsuses, kus on üle 4000 elaniku ning kus soovitakse avada uut apteeki, peab seda tegema omavalitsuse palvel. Konkursi kuulutab välja ravimiamet. Väiksemates omavalitsustes see piirang ei kehtiks.