Uuring kummutab vaktsineerimisvastaste põhiargumendi

Eestis tasub riik paljude väikelaste vaktsiinide eest.

FOTO: Priit Simson

Vaktsineerimise pooldajate ja vastaste vahelised vaidlused on kestnud kümneid aastaid. Laialt levinud on veendumus, nagu võiks vaktsineerimine põhjustada autismi, kuid Sydney ülikoolis tehtud uuring lükkab selle ümber.

Uuringus kasutati seitsme andmekogu infot ning see hõlmas 1,25 miljonit last, kirjutab portaal news.com.au. Uuringus jõuti järeldusele, et ei ole tõendeid, mis kinnitaksid seost leetrite-, mumpsi-, punetiste-, difteeria-, teetanuse-, läkaköhavaktsiini ja autismi arengu vahel.

Sydney meditsiini kooli professori Guy Eslick sõnul on peetud tohutult vaidlusi teemal, kas lapseeas vaktsineerimise ja autismi vahel võib olla seos. Ta rõhutas, et andmed näitavad järjekindlate tõendite puudumist  ning sellepärast pole kaitsepookimise vältimisel selle väite põhjal alust.

Professor Eslick rõhutas, et tal ei ole mingit huvidekonflikti. Ta ei ole ei vaktsineerimis- ega ka autismiekspert ning tema uuringut ei rahastanud ravimifirma. «Ma tahtsin oma uurimistööga selgitada välja tõe ja saada teada, mis on õige,» selgitas ta. Professori sõnul oli ta andmeid nähes natukene üllatunud, kuid õnnelik. Hirm, et vaktsineerimine võib põhjustada autismi, on muutunud uurija sõnul üheks kõige põhilisemaks rahvaterviseprobleemiks. «Seda arvestades asjaolu, et alates 2000. aastast on USAs olnud 11 leetritepuhangut,» rääkis ta.

Väitele, nagu põhjustaksid vaktsiinid autismi, pani aluse briti gastroenteroloog Andrew Wakefield 1998. aastal. Tema teadustöö ostutus pettuseks. 2011. aastal nimetas farmaatsiateadlane Dennis Flaherty Wakefieldi väiteid meditsiiniajaloo viimase 100 aasta kõige rängemaks pettuseks.

Austraalia vaktsineerimisskeptikute ühenduse kinnitusel on see seos siiski olemas ning nad on oma kodulehele pannud üles selle kohta ka rida uuringuid. Professor Eslicki sõnul ei ole vaktsineerimine ilma kõrvalmõjudeta, nagu näiteks lööve või allergilised reaktsioonid, kuid neid esineb harva. Uuringu ülevaade avaldati meditsiiniajakirjas Vaktsiin.
 

Tagasi üles