Arstiaegadest läheb kümnendik kaotsi

Ligi kümnendik vastuvõtuaegadest läheb raisku, kuna leidub inimesi, kes ei teata õigel ajal, et nad ei lähe arsti juurde. Foto: Mihkel Maripuu

Umbes kümnendik arstide vastuvõtuaegadest läheb kaotsi, kuna patsiendid ei teata õigel ajal, et nad ei lähe arsti juurde. Probleemi aitaks kõige paremini vältida digisaatekirja ja -registratuuri rakendamine.

Möödunud aastal Tallinna haiglates tehtud ravijärjekordade uuringust selgus, et 11 protsenti esmastest patsientidest jätab vastuvõtule ilmumata, mis omakorda pikendab järjekordi ja seega teiste inimeste arstile pääsemise ooteaega.

Kuid osalt on tühivisiitide põhjuseks ka pikad järjekorrad ise – teisisõnu inimesed, kes peavad väga pikalt ootama, kas unustavad oma aja või pääsevad vahepeal arsti juurde kuskil mujal.

Üldiselt on haiglate võimalused tühivisiitide vastu võitlemisel kuni digisaatekirja ja digiregistratuuri täieliku rakendamiseni piiratud. Digisaatekirjade tehnilist lahendust peaks katsetatama aga alles 2015. aasta sügisel ja kogu saatekirjasüsteem tervikuna käiku minema 2016. aasta lõpus.

Sotsiaalministeeriumi selgitusel seotaks digisaatekiri arsti juurde aega kinni pannes konkreetse broneeringuga, mis tähendab, et korraga ei saaks end mitmesse raviasutusse järjekorda panna. Vaid aja tühistades saaks sama saatekirjaga broneerida uue aja.

Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) kommunikatsioonispetsialisti Kadri Penjami sõnul jätab nende haiglas ligi kaheksa protsenti patsientidest teatamata, et nad ei tule visiidile, ehkki seda saab teha nii telefonitsi, e-posti vahendusel kui ka haigla veebilehel, täites vastava vormi.

Ravikindlustuse seadus lubab küsida patsiendilt visiiditasu ette või siis trahvida kohale tulemata jätnud patsienti järgmisel korral kahekordse visiiditasuga, kuid ITK neid võimalusi ei kasuta. Küll aga võimaldab haigla patsiendil tellida SMS- või e-posti teavituse, mis saabub kaks tööpäeva enne vastuvõttu.

«Juhul kui meeldetuletus läheks inimesele samal päeval, ei oleks tal enam aega reageerida. Üldjuhul need, kes soovivad SMSi või meili teel meeldetuletust, teavitavad ka juhul, kui ei saa vastuvõtule tulla,» märkis Penjam.

Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) jättis möödunud aastal polikliiniku vastuvõtule tulemata kuus protsenti patsientidest, tasulistele vastuvõttudele aga ligi 12 protsenti. Need arvud on haigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille sõnul püsinud sarnased läbi aastate.

PERHis on võimalik arsti vastuvõtule registreeruda nii telefoni teel kui ka digiregistratuuris. Samu kanaleid, lisaks ka e-posti, saab kasutada vastuvõtuaja tühistamiseks. Üldist, kõiki erialasid hõlmavat teavitussüsteemi haiglal aga ei ole.

«Neuroloogias on kasutatud SMSide saatmist. Eelmisel aastal oli sellele vaatamata tühivisiitide maht 4,4 protsenti,» tõdes Lill.

Et digiregistratuur on aga haiglal juba kasutusel, on praegu väljatöötamisel ka visiiditasu ette küsimise süsteem. Millal see valmis võiks saada, et osanud Lill veel öelda.

Kui palju raha ette küsimisest samas abi oleks – peale selle, et visiiditasu ise ei jääks haiglal saamata –, on küsitav. Näiteks Silmalaseri kliinik (Dr. Kai Noor Silmakabinet), mis võtab vastu ka haigekassa mahust rahastatavaid patsiente, on mõne kuu kasutanud broneerimissüsteemi, kus patsient peab enne registreerumist vastuvõtu eest pangalingi kaudu tasuma.

Kuid just haigekassa aegade puhul jätab märgatav osa ettemaksu teinud patsientidest ikka tulemata. Kokku moodustavad tühivisiidid umbes kümnendiku kliiniku vastuvõtuaegadest.
 

Portaalid

ITK arendas juba 2007. aastal esimese raviasutusena välja i-Patsiendi portaali, mis võimaldas broneerida aega arsti vastuvõtule ning vaadata operatiivselt analüüside ja uuringute tulemusi. 

Praeguseks on võetud kasutusele riigi tervishoiu infosüsteem (TIS), mille puhul osa funktsioone kattub i-Patsiendi platvormiga. Seetõttu asuti 2012. aastal lõpus patsiendiportaali ümber kujundama, kuid see ei ole siiani töös.  E-tervise süsteemist kasutab ITK digisaatekirju.

Allikas: ITK