Ravimite müügitabelite tipus troonivad südameravimid

Eestlastest on saanud tabletirahvas, retseptiravimitest ostetakse kõige enam südamerohtusid. Foto: Corbis / Scanpix

Eesti inimeste süda on väga haige ja ega ainevahetuski korras ole, närvidest rääkimata, nii selgub apteekide müügiedetabelitest.

«Eks see, milliseid ravimeid kõige rohkem kasutatakse, kajastab kindlasti neid haigusi, mis meid kõige enam vaevavad,» lausus ravimiameti ravimite osakonna juhataja Ott Laius.

Ravimituru ülevaatest selgub, et retseptiravimitest kasutasid eestimaalased mullu kõige rohkem südameveresoonkonna ravimeid kõrgvererõhktõve ja südamepuudulikkuse ning kõrge kolesteroolitaseme raviks. Palju kasutati ka anti­arütmikume. Käsimüügiravimitest aga nn südameaspiriini, ibuprofeeni ja ksülometasoliini ehk nohurohtu.

Haigete südamete maa

Eesti on südamehaiguste ohvrite arvult Euroopas esimeste seas. Tervise Arengu Instituudi (TAI) statistika järgi suri 2012. aastal suurem osa eestlasi vereringeelundite haigustesse. Seega on üsna loogiline, et kõrgvererõhktõveravimeid, nn südameaspiriini ning teisi südant ja veresoonkonda mõjutavaid ravimeid kasutatakse meil kõige rohkem. Laiuse kinnitusel pole selles osas viimastel aastatel muutusi olnud.

Seedekulgla ja ainevahetuse ravimitest kasutatakse palju dia­beediravimeid ning mao happesust vähendavaid ravimeid. Närvisüsteemi ravimitest tarvitatakse valuvaigisteid, epilepsiavastaseid ravimeid, antidepressante, uinuteid, rahusteid jne.

Elanikkonna vananemise tõttu suureneb järjest krooniliste haiguste rohtude kasutamine. Laiuse sõnul on oluline, et pööraksime tähelepanu oma tervisele ja teeksime kõik endast oleneva, et haigusi vältida ja ravimeid üldse mitte tarvitada.

Tarbija24 küsis müüduimate ravimite kohta informatsiooni apteekidelt. Suuri erinevusi ravimiameti statistikaga võrreldes ei ole. Näiteks BENU apteegis olid 2013. aastal kaks enim müüdud retseptiravimit kõrgvererõhuravimid, Euroapteegis hõivasid need koguni kolm esimest kohta.

Kui Apotheka tavaapteekide retseptiravimite müügitabel teiste omast suurt ei erine, siis mullu novembris alustanud Apotheka netiapteegi tabel on paljuski teistsugune. Viiendalt kohalt leiab kõrgvererõhuravimid, kuid kõige müüdumad on kontratseptiivid ja erektsioonihäirete ravimid.

Netiapteegi proviisor Merilin Nurk selgitas, et internetiapteegi klientuur on pigem nooremapoolne ja seetõttu on võrreldes tavaapteegiga südame-veresoonkonna ravimite osakaal väiksem. Netiapteeki pöördutakse sageli delikaatsete probleemidega.

Tavakaupadest, st välja arvatud käsimüügi- ja retseptiravimid, on netiapteegis esikohal meeste seksuaalset võimekust toetavad tabletid ja kapslid. Tavaapteegist ostetakse neid mitu korda vähem.

Valu ja nohu

Apotheka tavaapteegi käsimüügiravimitest osteti mullu enim valuvaigisteid ja nohuravimeid, muudest apteegikaupadest aga söetablette, validooli ja pipraplaastreid.

«Valuvaigisti on suhteliselt odav ja see leevendab kiiresti ebamugavustunnet,» põhjendas Apotheka juht Marika Pensa, miks valuvaigistid nõnda populaarsed on.

Et valuvaigistid on käsimüügiravimite edetabelites kõikides apteekides esikohal, pole kahtlust. Euroapteegi turundus- ja müügijuhi Monika Vilu sõnul on valuvaigistid nende müügiedetabelites domineerinud juba aastaid. «Viimasel aastal on rohkem hakatud jälgima tableti hinna ja toimeaine tugevuse suhet,» märkis ta.

Euroapteegi müügitabelis on viimasel kolmel aastal vankumatult püsinud maksakahjustusi raviv preparaat. Vilu leidis põhjuse olevat selles, et kohalik meedia on hakanud üha suuremat tähelepanu pöörama maksa puhastamise vajalikkusele.

Apteegikaupadest ostetakse tema sõnul rohkelt soodsaid tooteid südame-veresoonkonna haiguste raviks, nii südametilku kui ka validooli.

Apteekide müügitabelitest nähtub, et palju soetatakse ka igasuguseid toidulisandeid. Pensa sõnul on see märk eestlaste headest terviseteadmistest.

Kommentaar

Kristiina Sepp

Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige

Esmalt peaks iga ravimit ostev inimene teadvustama, et tegemist on ravimiga ning seda ei võeta «igaks juhuks», vaid pigem ikka siis, kui teisiti tervisemure ei lahene. Siinkohal on apteekri nõustamise tähtsus väga suur, et ravimeid kergekäeliselt ei võetaks. Eestis esineb ravimite ülekasutamist harva, sest ravimid on kättesaadavad ainult apteegis, kus ostuga kaasneb spetsialisti nõuanne, kes teab, millised ohud ühe või teise ravimiga kaasnevad, ja oskab neile patsiendi tähelepanu suunata.

Aja jooksul oleme täheldanud trendi, et valuvaigistite müük seisab pigem paigal, ja see on rõõmustav, kuna meie töö on kandnud vilja ja inimesed on mõistnud, et vaja on lahendada haiguse põhjus, mitte pikalt tegeleda tagajärjega. Näiteks on juhtumeid, kus patsient tuleb apteeki ja kurdab, et tal on pikad stressirikkad tööpäevad, mille tõttu esinevad sagedased peavalud ja valuvaigisteid tarvitatakse iga päev.

Tegelikult tuleks aga silmi säästa ja vähemalt iga 45 minuti järel arvuti tagant ära tulla, käia päeva jooksul kindlasti õues, tuulutada kontoriruume, teha puhkepause, juua rohkelt vett ja vajadusel kasvõi kümneks minutiks pikali visata. Apteekri ülesanne on seda kõike patsiendile selgitada. Aga kui on vaja valuvaigisteid, siis tuleb kasutamisel silmas pidada: millise valu jaoks; kellele ravim läheb; mida on eelnevalt kasutatud; millised on kaasuvad haigused ja muud olulised faktorid. Oluline on tarvitada õiget ravimit, õiges doosis ja sobivaimas ravimvormis.