Jalgrattakiirabi turgutab enamasti alkoholijoobes inimesi

Jalgrattakiirabiõde Aleksei Štšegolihhin läbib päevas umbes maratonipikkuse distantsi.

FOTO: Teet Malsroos / Õhtuleht

Tallinnas 1. juunil tööd alustanud jalgrattakiirabi enamik väljakutsetest on seotud alkoholijoobes inimestega. Päevas läbib patrull ligi 70 kilomeetrit.


Kui mullu vuras kesklinnas ringi üks meedik, siis sel aastal on neid kaks. Jalgrattakiirabi projekti eestvedaja ja Tallinna kiirabi õde Aleksei Štšegolihhin rääkis ajalehele Meditsiiniuudised, et patrulli suurendati põhiliselt seetõttu, et kiirabibrigaad ei tohi olla üheliikmeline ning kahekesi on ka parem ja turvalisem liikuda ning inimestele abi anda.

Sellesuvise hooaja esimesed üheksa päeva on jalgrattakiirabile möödunud töö tähe all. Kiirabi on vahetustega liikvel seitse päeva nädalas ning korraga 12 tundi.

Peamised väljakutsed on Štšegolihhini sõnul seotud alkoholijoobes inimestega. Mitmel korral on tulnud abi anda krampidega inimestele. Üks kodanik, kellele esimestel päevadel appi sõideti, oli kardiaalses šokis ehk väga raskes seisundis, haiglasse viidi ta kiirabiautoga. Enamikul kordadel liigub inimene pärast rattapatrulli antud abi omal jalal edasi.

Štšegolihhini sõnul on inimeste suhtumine rattakiirabisse väga hea ning tagasiside positiivne. Eriti vanemad inimesed kinnitavad, et idee on tänuväärt, sest kui tekivad väiksemad traumad, siis jalgrattakiirabi tuleb ruttu kohale. Sel moel saab kiirabi ressursse kokku hoida ning autoga samal ajal kriitilisi haigeid transportida.

Kiirabiõde kinnitas, et linnaliikluses rattaga tööd tehes ta elule-tervisele ohtu tundnud ei ole. Sel aastal olevat liiklus ka rahulikumaks jäänud. «Meisse suhtutakse hästi. Inimesed näevad, et kiirabi sõidab, ja lasevad meid ette või annavad teed,» kirjeldas kiirabijuht kaasliiklejate käitumist.

Eelisõigusi rattakiirabil liikluses ei ole, toime tuleb tulla tavaliiklejana. «Pisike sireenisüsteem on meil olemas küll, aga see on ainult selleks, et kaasliiklejad teaksid, et kiirabi läheneb, talle võiks teed anda ja seejuures ettevaatlik olla,» selgitas Štšegolihhin.

Varustus on rattakiirabil peaasjalikult sama kui autopatrullil, aga kõik abivahendid on veidi väiksemas mõõdus. «Defibrillaator, vererõhuaparaat ja isegi hapnik on olemas. Me ei saa kohapeal ainult kardiogrammi teha,» selgitas rattajuht. Mees lisas, et kui patsiendil on südamehäire, sõidab välja ka kiirabiauto.

Rattapatrulli sõidutrajektoor on Tallinna kesklinnas jagatud kaheks tsooniks: punane ja roheline. Punase ehk peamise tegutsemisala moodustab vanalinn ning roheline ulatub Kadrioru ja Liivalaia tänavani. Samas on tulnud ette ka kaugemaid otsi, näiteks Tallinna bussijaama.

Enne hooaja algust tegi Štšegolihhini rattatrenni ja tööle asumisel tutvus põhjalikult uue raudse hobuga. «Üks asi on sõita isikliku rattaga, kuid hoopis teine kiirabirattaga, kus on peal ka varustus, millega tuleb õppida manööverdama ja pidurdama,» selgitas Štšegolihhin.
 

Populaarne

Tagasi üles