Töövõime hindamine läheb 20 korda kallimaks

Foto: Pm

Kui praegu läheb ekspertarsti hinnang töövõimetuse määramisel maksma kuni 12 eurot ühe juhtumi eest, siis töövõimereformi ettevalmistamisel on edaspidi töövõime määramisel eksperdihinnangu maksumuseks pakutud 240 eurot juhtumi kohta.

Selline enam kui kümnekordne hinnatõus pani eile õlgu kehitama ka valitsuse liikmed, kes keeldusid töö- ja tervishoiuministri Urmas Kruuse (Reformierakond) esitatud töövõimetoetuse seaduse eelnõu lisaselgitusteta riigikokku saatmast.

«Sada protsenti ei saa täna öelda, et see hind niisugune tuleb, aga argumentatsioonides on lähtutud võimalikust maksimaalsest hinnast, mis sisaldab nii visiidipõhist hindamist kui ka paberihindamist ja näiteks ruumikulusid,» selgitas Kruuse. «Kui teeme hanke, siis ei saa need kulud sellised tulla,» uskus ta.

Hindamise põhimõte muutub

Sotsiaalkindlustusameti palgatud ekspertarstid hindavad praegu töövõimetust üldarsti miinimum-tunnihinnaga ja see on 7,95 eurot.

«Kui arvamuse andmiseks on arvestatud 30 minutit, siis selle eest makstav tasu on 3,98 eurot, aga on ka tööliike, mille ajakuluks on arvestatud 90 minutit, ja selle eest makstav tasu on 11,93 eurot,» vahendas sotsiaalkindlustusameti kommunikatsiooninõunik Elve Tonts.

Töövõimereform muudab sisuliselt hindamise põhimõtet: kui seni hindavad sotsiaalkindlustusameti palgatud ekspertarstid töövõimetuse määra ning seda vaid dokumentide põhjal, siis edaspidi hinnatakse töövõimelisust ehk peale inimese tervisliku seisundi ka seda, mida ta hoolimata kehvast tervisest teha suudaks. Tõenäoliselt kuulub edaspidi ekspertiisi juurde ka inimesega näost näkku suhtlemine, aga ilmselt mitte kõigiga.

Kõige varem aasta pärast algavat töövõimereformi rakendama hakkava töötukassa juht Meelis Paavel tõdes, et aastate jooksul kuni 100 000 inimese töövõime hindamisele hakkab paratamatult kuluma arvestatav summa.

Reformi tippajal, praeguse plaani järgi 2017. ja 2018. aastal, kui töövõimet tuleb uuesti hinnata kõige suuremal hulgal töövõimetuspensionäridel, võib hindamise aastakulu küündida 15 miljoni euroni. Võrdluseks – Euroopa rahast, millega reformi tehakse, on osalise töövõimega inimeste tööturule aitamise teenustele arvestatud aastas kuni 30 miljonit eurot.

Valitsuse liikmetel tekkis küsimusi ka hindamismetoodika kohta. Kruuse sõnul oli veidi üllatav, et need küsimused üles tõusid, sest hindamismetoodika ettevalmistamise ajakava järgi saab see lõplikult, läbi katsetatuna valmis aasta lõpuks. Minister kinnitas, et lisaselgitusi ja täpsustusi suudab sotsiaalministeerium anda nädala jooksul, nii et juba järgmisel neljapäeval võiks valitsus anda rohelise tule töövõimetoetuse seaduse saatmiseks riigikogusse.

Kuigi mitmed asjatundjad, sealhulgas Kruuse kolleeg, sotsiaalminister Helmen Kütt (SDE) on öelnud, et reformi algust võiks parema õnnestumise nimel tuleva aasta juulist edasi lükata, järgib oravaparteilasest töö- ja tervishoiuminister senist ajakava, mille järgi võiks riigikogu juba enne suvepuhkust reformiseaduse vastu võtta.

Töötukassa värbab inimesi

Töötukassa on juba loonud uute suurte ülesannete täitmiseks uue, töövõime hindamise ja töövõimet toetavate teenuste osakonna, kus tänavu peaks asuma tööle 13 inimest. Kuni 100 000 uue kliendiga tegelemiseks ning neist võimalikult paljude tööks ettevalmistamiseks ja tööle aitamiseks on töötukassa arvestanud, et kokku on selleks vaja 500 töötajat. Praegu on töötukassa palgal umbes sama palju inimesi, neist 350 tegeleb inimestega näost näkku.

Paaveli sõnul ei ole uute klientidega tegelemiseks lisatöötajate otsimine pelgalt üks-pluss-üks-tehe. «Kui tänaste klientidega töökoormus väheneb, korraldame oma tööd ka ümber, aga uusi inimesi on siiski juba tuleval aastal juurde vaja,» lausus ta.

Töötukassa on arvestanud, et järgmisel aastal on vaja umbes 80 uut töötajat ning see arv kasvab eriti 2017. ja 2018. aastal. Senistele töötajatele on juba alustatud koolitusi keerulisemate klientidega tegelemiseks. Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas avatakse ka uusi büroosid.