Südamepuudulikkus võib esiti jääda kahe silma vahele

Pea kõigil 80-aastastel on verepumba töövõime langenud. Foto: SCANPIX

Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisekliiniku juhataja Arvo Mesikeppi sõnul viitavad südamepuudulikkusele mitmesugused sümptomid, ent neid hinnatakse mõnikord suhteliselt tagasihoidlikult ning ravi ei alustata õigel ajal.

Südamepuudulikkuse esmane avastamine on suurel määral perearsti õlul. Kui perearst ravib aastaid hüpertensiooni, siis võib haigus olla tüsistunud südamepuudulikkusega, mis hakkab elukvaliteeti oluliselt rohkem mõjutama kui algne vererõhuprobleem, kirjutas ajaleht Meditsiiniuudised.

«Muidugi on ka ravimata kõrge vererõhk üks olulisemaid põhjuseid, mille tagajärjel võib südamepuudulikkus tekkida ja mis raskendab selle edasist ravi,» tõdes Mesikepp. Tema sõnul oleks Eestis hea saada süsteem tööle nii, et perearst ja kardioloog suhtleksid südamepuudulikkuse kabineti kaudu.

Mesikepp tõi näitena haigekassa loodud süsteemi – kui perearst diagnoosib patsiendil südamepuudulikkuse või kahtlustab seda ja saadab ta kardioloogi juurde, siis on järjekord tavaliselt mitme kuu pikkune. «See on inimesele ohtlik,» ütles Mesikepp.

Kardioloogi sõnul peab perearst pärast haiguse diagnoosimist alustama kohe ka ravi, et vähendada südamepuudulikkusest tingitud turseid ning teisi sümptomeid. Tursete ravimisel on põhiroll diureetikumidel, mille juures tuleb jälgida, et need oleksid omavahel kombineeritud ja ei tekiks olulist kaaliumipuudust.

Südamepuudulikkuse all kannatab üks kuni kaks protsenti elanikkonnast, kuid Mesikeppi sõnul võib Eestis see haigus isegi levinum olla, sest suremus südamehaigustesse on tunduvalt suurem kui Euroopa läänepoolsemates riikides. Seega peaks haigust ka enam diagnoosima.

Põhiliselt sageneb haiguse esinemine vanusega: kui üle 65-aastaste seas on südamepuudulikkus umbes kümnel protsendil, siis 80-aastastel on juba peaaegu kõigil verepumba töövõime langenud.

Südamepuudulikkuse tekke põhjuseks võib olla mõni äge infektsioonhaigus, mille tagajärjel kannatab ka südamelihas. Samuti on ohustatud infarkti üle elanud haiged. Neid, kellel südamepuudulikkus korraliku raviga taandub, on arsti sõnul umbes viis protsenti. Ülejäänud vajavad pidevat ravi ja nõustamist.

Nõustamisel on esikohal haige enda huvi ja valmidus raviga kaasa minna. Näiteks peab ta jälgima turseid ja uriini hulka. «Kõige lihtsam meetod on igapäevane kaalumine. Kui kehakaal järsult suureneb, siis on see teatud ohule viitav sümptom,» märkis tohter.

Samuti tuleb alati rõhutada, et suitsetamine on täiesti keelatud. «See on väga jõhker ja ravile vastanduv tegevus,» lisas ta. Sama lugu on alkohoolikutega. Päris karsklane kardioloogi sõnul olema ei pea, aga kui inimene tarvitab ravimite asemel alkoholi, siis on kasutegur null.

Teavitustöö võiks Mesikeppi sõnul olla südamepuudulikkuse kabineti õe üks põhitegevus. Arstidki peaks nõu andma, kuidas haige näiteks reisil toimima peaks – kuidas jälgida vedelikurežiimi, kuidas lennusõitude ajal turseid vähendada ja kui palju üldse lennata võiks. Südamepuudulikkuse põdejad peaksid end kindlasti viirushaiguste ja eriti gripi vastu vaktsineerima, kuid arvestama peab ka vastunäidustustega.