«Aga rahvusvaheline kogemus, mida nägime Hollandi, Rootsi, Norra ja Suurbritannia puhul, näitab selgelt, et on võimalik oma inimesi paremini kaitsta, kui seda tänaseni oleme teinud. See ei võta väga palju raha – eelkõige nõuab see head tahet ja koostöötahet,» sõnas ta.
Mida selleks teha? Esmalt peaks Jesse sõnul alkoholimüüjad ise aru saama, miks on piirangud kehtestatud. «Et nad saaksid aru, mis on alkohol, miks joobes inimesele ei peaks enam alkoholi edasi müüma. Et nad tunnetaksid osa vastutust selles, kui inimesega peaks pärast midagi juhtuma,» rääkis ta.
Mujal maailmas on Jesse sõnul olemas vastavad koolitused ning ka Eestis on plaanis hakata neid tegema. Muu hulgas õpetataks teenindajatele seda, kuidas keelduda kliendile alkoholi müümast ilma temaga konflikti sattumata.
Purjus inimesele müügikeelu rakendamise järelevalve puudub Jesse sõnul Eestis praegu täielikult. Kuid mida kergemalt saavad joobes inimesed alkoholi juurde osta, seda enam peavad politsei ja kiirabi kulutama raha probleemidele, mida oleks saanud ära hoida.
Alaealistele alkoholimüügi puhul on olukord veidi parem. «Kahjuks peab ütlema, et kontrollid on natuke rohkem keskendunud alkoholi tarbivatele alaealistele. See oli teiste riikide kolleegide soovitus, et keskenduge nendele, kes alaealistele müüvad – sellest on paremaid ja kiiremaid edusamme loota,» rääkis TAI juht.
Praegu ütleb Eestis kehtiv seadus, et joobes inimesele ei tohi alkoholi müüa, kuid samas ei ole antud tähendust sõnale «joove». Samuti ei saa müüja joovet kliiniliselt määrata. Selle aasta 1. juulist seaduse sõnastus muutub ja siis on keelatud müük joobetunnustega inimesele. «Joobetunnuseid saab igaüks meist tegelikult määrata, ka müüja,» tõdes Jesse.
Alkohol ja alaealised