Paljud inimesed on kimpus igapäevaelu häiriva soole ärritussündroomiga, kuid vähesed räägivad sellest.
Sage haigus, millest vähesed räägivad
26. mai 2014, 10:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on seedekanali levinuima talitlushäirega, mida esineb 10–20% elanikkonnast. Sümptomiteks on alakõhuvalu, kõhupuhitus ning kaasuvalt kõhulahtisus või kõhukinnisus.
Vaevused võivad esineda kõigis vanusegruppides, kuid eeskätt 20–40-aastastel naistel. Tegemist on küll healoomulise haigusega, ent regulaarselt esinev kõhumure mõjutab suuresti inimese elukvaliteeti ja igapäevaseid tegemisi.
Tihti pole soole ärritussündroomi all kannataja isegi teadlik selle olemasolust, võtab vaevusi enesestmõistetavatena ning lepib nendega. Nii see aga olema ei pea - soole ärritussündroomi sümptomite pideval kordumisel tuleb kindlasti konsulteerida perearstiga.
Selleks, et soole ärritussündroomi muudest ühekordsetest kõhuhädadest eristada, peaksid sümptomid olema kestnud, kas pidevalt või vahelduvalt, vähemalt kolmel päeval kuus viimase kolme kuu jooksul.
Soole ärritussündroomi tekkepõhjused ei ole tänaseni väga selged. Selle ravi on igal inimesel individuaalne ning ravi määratakse perearsti poolt peamistest haigustunnustest lähtudes.
«Küll on aga võimalik toiduharjumuste muutmisega, igapäevaelu muutustega või arsti poolt soovitatud ravimitega elukvaliteeti parandada ning vaevustest vabaneda,» ütles Tartu Ülikooli kliinikumi gastroenteroloog dr Riina Salupere.
Arsti soovitusi järgides on võimalik viia vaevused tasemele, mis ei sega enam igapäevaseid tegevusi.
Soole ärritussündroomi kohta informatsiooni saamiseks avati uus koduleht.
Aprill oli rahvusvaheline soole ärritussündroomi teadlikkuse tõstmise kuu, mille eesmärk on pöörata tähelepanu ja suurendada elanikkonna teadlikkust soole ärritussündroomi diagnoosimise ja ravivõimaluste kohta, ning elukvaliteedist selle haigusega.