Kas gluteenitalumatus on ikka olemas?

Foto: SCANPIX

Inimesi, kes loobuvad gluteenitalumatust põhjenduseks tuues leivast, pastast ja paljust muustki, on üha rohkem. Kuid kas see seisund ka tegelikult eksisteerib?

Austraalia professor Peter Gibson on gluteeni põhjalikult uurinud ning pole sellise olukorra üle sugugi üllatunud. Veel aasta tagasi oleks ta näiteks isegi nõustunud, et gluteen on kahjulik ning seda tuleks vältida. Kuid tema viimane uuring näitab hoopis midagi muud: gluteenitalumatust pole lihtsalt olemas, kirjutab Shape.com.

Kui tsöliaakia on haigus, mille puhul inimese organism ei suuda nisus, odras ja rukkis leiduvat valku ehk gluteeni seedida ning see kahjustab peensoole limaskesta, siis lihtsalt gluteenitalumatuse puhul kogevad inimesed pärast leiva, pasta ja muude gluteeni sisaldavate toitude söömist lihtsalt ebamugavaid sümptomeid.

Kui oma varasemas uuringus kinnitas Gibson just nimelt sellise tsöliaakiaga mitteseotud gluteenitalumatuse olemasolu, siis nüüd ütleb ta, et eksis. Ta polnud oma uuringu tulemusega rahul ning otsustas asja põhjalikumalt uurida. Ta võttis vaatluse alla 37 inimest, kellel ei olnud tsöliaakiat, kuid kes ometi kannatasid gluteeniga seotud sümptomite all.

Gibson kontrollis oma katsealuste toitumist, välistades nende toidust kõik, mis võiks potentsiaalselt põhjustada ebamugavustunnet kõhus ja muid selliseid sümptomeid – kaasa arvatud laktoosi, teatud säilitusained ja kehvasti imenduvad lühikese ahelaga süsivesikud. Esimese kahe nädala jooksul andis ta katsealustele madala lühikese ahelaga süsivesikute sisaldusega toitu, seejärel aga said nad ühe variandi kolmest erineva gluteeni või nisuvalgu isolaadi sisaldusega dieedi. Gibson leidis, et kõik katsealused tundsid ennast sõltumata toidusedelist kehvemini kui enne katset – kõik märkisid ära valu, paistetuse, iivelduse ja kõhugaasid. Lõpuks kurtsid nende sümptomite süvenemise üle ka need katsealused, kes said teisel perioodil enda teadmata täpselt sama sisaldusega toitu nagu alguses.

Nüüd ütleb Gibson, et selle uuringu järgi saab täiesti kindlalt väita, vähemalt nende 37 inimese puhul, et gluteen ei olnud nende sümptomite põhjustaks.

Kuid miljoni dollari küsimus jääb alles: kas gluteeni peaks vältima? Gibson ütleb, et see sõltub sellest, miks on inimene üldse hakanud gluteeni vältima. On võimalik, et gluteenitalumatusega seostatud sümptomeid tekitavad hoopis lühikese ahelaga süsivesikud, mida leidub samuti nisus. Nii et põhjus, miks leivast, õllest ja töödeldud toitudest loobumine parandab kellegi enesetunnet, võib olla seotud hoopis lühikese ahelaga süsivesikute, mitte gluteeniga. Teisisõnu, Gibson ei usu, et kõhuvalu põhjustab gluteen, kuid on võmalik, et miski seda siiski teeb – praegu on aga raske öelda, mis see miski täpselt on.

Kui gluteenist loobumine tundub siiski olevat vajalik, ei pea see tähendama täielikku loobumist teraviljatoodetest – näiteks kinoa, tatar ja amarant on turvaline valik.