Kas on lisauuringuid, mida tehakse erakliinikus jälgimisel olevatele rasedatele?
Haigekassa maksab kõikidele rasedatele 11.–14. nädalal tehtava ultraheliuuringu ja vereseerumi testi eest, mis võimaldab hinnata sagedasemate loote kromosoomihaiguste, eelkõige Downi sündroomi riski. Mõnes kliinikus pakutakse võimalust mõõta verevoolukiirust emakaarterites ning määrata ema verest täiendavaid markereid, et hinnata preeklampsia tekketõenäosust.
Kuigi viimastel aastatel avaldatud teadusuuringud on näidanud, et mitme markeri kombineerimisel saab ennustada enne 34. rasedusnädalat tekkivat preeklampsiat ideaaltingimustes ligi 90-protsendilise tõenäosusega, on testil ka puudusi.
Esiteks ei võimalda test kuigi täpselt ennustada raseduse lõpupoole, pärast 36. rasedusnädalat tekkivat hilist preeklampsiat. Neid juhtusid on isegi rohkem kui varajase preeklampsia juhte. Teiseks probleemiks on testi suhteliselt sage valepositiivne tulemus, mis tähendab, et kuigi testi järgi on haiguse tekkerisk suur, tegelikult haigust ei tekigi ning rase on liigselt ära hirmutatud.
Veel üks oluline aspekt on see, et testida on mõtet siis, kui on olemas viis, kuidas haiguse kulgu mõjutada. Aja jooksul on välja pakutud mitmeid raviviise, kuid ükski neist pole osutunud universaalseks. Intensiivne uurimistöö käib kõikjal maailmas.
Seetõttu kogumegi tarkust eriala tippspetsialistidelt ning teeme koostööd, et välja töötada kõige paremini töötav mudel, mida on mõistlik juurutada tavapraktikasse.
Uuringuprojekt «Õnnelik rasedus» sai alguse 2012. aasta septembris ja lõpeb 2015. aasta augustis. Eelmise aasta märtsist on sellesse kutsutud nii rasedaid kui rasedust planeerivaid naisi, samuti viljatusmurega silmitsi seisvaid mees- ja naispatsiente ning ka täiesti terveid ja viljakaid noori naisi ja mehi, kes moodustavad kontrollrühma. Kokku plaanitakse kaasata ligi 6000 Eesti inimest.
Projekti elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.