Tulevased Eesti emad osalevad rasedustüsistuste uuringus

Foto on illustratiivne. Foto: Corbis/Scanpix

Tartu Ülikoolis uuritakse 2012. aastal alguse saanud projekti «Happy Pregnancy» raames uusi lahendusi inimese viljakuse hindamiseks ning rasedustüsistuste ennustamiseks ja varaseks avastamiseks. Üks osa projektist on seotud eluohtliku raseduskomplikatsiooni preeklampsiaga.

TÜ inimese molekulaargeneetika professor Maris Laan, milliseid preeklampsiaga seotud biomarkereid ehk tunnusmärke «Happy Pregnancy» projekti raames uuritakse?

Oleme sihiks seadnud kaks tegevust. Esiteks uurime ja testime teaduskirjanduses avaldatud ja meie enda uurimisrühma avastatud preeklampsia riski ennustavaid biomarkereid. Meie lähenemise uudsus seisneb sellise meetodi kasutamises, mis võimaldab määrata samast vere- või uriiniproovist mitmeid biomarkereid. Molekulaardiagnostikas on sellel mitu eelist – odavam testi hind ühe markeri kohta ning kõrgem prognostiline väärtus, sest markerite andmete kombineerimine omavahel ja lisaks kliiniliste andmetega tõstab testi usaldusväärsust.

Enamik seniseid uuringuid on läbi viidud retrospektiivselt, st preeklampsia patsientidel, kellel on haigus juba avaldunud. Prospektiivne «Happy Pregnancy» uuring võimaldab uurida, kui pikka aega enne tüsistuse teket iga konkreetne biomarker veres või uriinis avaldus, ja selle kaudu hinnata selle rakendatavust kliinilises praktikas.

Teise tegevusena toimub Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudis uute biomarkerite avastamine molekulaargeneetika- ja genoomika-alase teadustöö põhiselt.

TÜ Kliinikumi naistekliiniku arst-õppejõud, molekulaargeneetika teadur Kristiina Rull, milliseid võimalusi preeklampsia riski hindamiseks ja seisundi tuvastamiseks kasutatakse Eestis praegu?

Kõikide rasedate puhul hinnatakse preeklampsia tekkeriski ema üldise tervisliku seisundi, kaasnevate haiguste ja kliiniliste sümptomite alusel.

Raseduse ajal mõõdetakse igal visiidil raseda vererõhku ning tehakse alates raseduse teisest poolest uriinianalüüsi, et tuvastada võimalikult varakult preeklampsia esimesi sümptomeid. Ohu märkide ilmnemisel tehakse täiendavalt vereanalüüse ja vajadusel ka ultraheli­uuring loote ja ema seisundi täpsustamiseks. Seega juba praegu on tõhusalt toimiv süsteem.

Kas on lisauuringuid, mida tehakse erakliinikus jälgimisel olevatele rasedatele?

Haigekassa maksab kõikidele rasedatele 11.–14. nädalal tehtava ultraheliuuringu ja vereseerumi testi eest, mis võimaldab hinnata sagedasemate loote kromosoomihaiguste, eelkõige Downi sündroomi riski. Mõnes kliinikus pakutakse võimalust mõõta verevoolukiirust emakaarterites ning määrata ema verest täiendavaid markereid, et hinnata preeklampsia tekketõenäosust.

Kuigi viimastel aastatel avaldatud teadusuuringud on näidanud, et mitme markeri kombineerimisel saab ennustada enne 34. rasedusnädalat tekkivat preeklampsiat ideaaltingimustes ligi 90-protsendilise tõenäosusega, on testil ka puudusi.

Esiteks ei võimalda test kuigi täpselt ennustada raseduse lõpupoole, pärast 36. rasedusnädalat tekkivat hilist preeklampsiat. Neid juhtusid on isegi rohkem kui varajase preeklampsia juhte. Teiseks probleemiks on testi suhteliselt sage valepositiivne tulemus, mis tähendab, et kuigi testi järgi on haiguse tekkerisk suur, tegelikult haigust ei tekigi ning rase on liigselt ära hirmutatud.

Veel üks oluline aspekt on see, et testida on mõtet siis, kui on olemas viis, kuidas haiguse kulgu mõjutada. Aja jooksul on välja pakutud mitmeid raviviise, kuid ükski neist pole osutunud universaalseks. Intensiivne uurimistöö käib kõikjal maailmas.

Seetõttu kogumegi tarkust eriala tippspetsialistidelt ning teeme koostööd, et välja töötada kõige paremini töötav mudel, mida on mõistlik juurutada tavapraktikasse.

***

Uuringuprojekt «Õnnelik rasedus» sai alguse 2012. aasta septembris ja lõpeb 2015. aasta augustis. Eelmise aasta märtsist on sellesse kutsutud nii rasedaid kui rasedust planeerivaid naisi, samuti viljatusmurega silmitsi seisvaid mees- ja naispatsiente ning ka täiesti terveid ja viljakaid noori naisi ja mehi, kes moodustavad kontrollrühma. Kokku plaanitakse kaasata ligi 6000 Eesti inimest.

Projekti elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.