/nginx/o/2012/10/07/1360264t1h7fe9.jpg)
Arstide liit (EAL), Tervishoiutöötajate kutseliit ja Õdede liit alustasid sotsiaalministeeriumiga läbirääkimisi kollektiivlepingu uuendamise osas.
Arstide ja õdede liit nõuavad taas suuremaid palku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Initsiatiivi tingis poolteist aastat tagasi allkirjastatud kollektiivlepingu eelolev aegumine 31. detsembril 2014, vahendab BNS. Olemasolevat lepingut pole EALi peasekretäri Katrin Rehemaa sõnul mõistlik pikendada, kuna soovitakse paremaid tingimusi, et tervishoiutöötajatel oleks vähem põhjust Eestist lahkuda.
«Kindlasti tahaks tõsta tervishoiutöötajate tunnitasu alammäärasid nii arstidel, õdedel, hooldajatel, ämmaemandatel, füsioterapeutidel kui ka kiirabitehnikutel – kõikidel nendel inimestel, kes vahetult tegelevad patsiendiga,» ütles Rehemaa BNSile. Praegu kehtiv tunnitasu alammäär arstidel on 8 eurot, mis soovitakse esimesel uue kollektiivlepingu kehtivusaastal tõsta tasemele 9,50. Õdedel tunnitasu alammäär kerkiks 4,50 eurolt 5,70-le ja hooldajate oma 2,60 eurolt 3,40-le.
«Me üritame liikuda mõistlike sammudega ja selliseid numbreid, mis Soome või Norra palga peale viiks, me ei küsi, sest neid saada on täiesti ebareaalne. Eks me peame ka riigi ja haigekassa võimalusi arvestama. Põhimõte on endiselt see, et hooldajate ja õdede palk liiguks natuke suurema sammuga edasi,» ütles Rehema.
Lisaks palgale on kavas optimeerida ka muid töötingimusi, mida sooviti juba eelmistel läbirääkimistel. «Kahjuks suur enamus sellest, mida me tahtsime lepingusse saada, sinna ei jõudnud, aga meil oli rida teemasid eelmistel läbirääkimistel, millest haiglate liit ja tööandjad olid siiski nõus rääkima. Kokkuleppele me paljudes asjades ei jõudnud, aga me tahaksime need teemad nüüd uuesti ette võtta – näiteks sellised asjad, et oleks üle riigi ühesugused tingimused ületunnitöö tasustamisel ja öötöö tasustamisel.»
Lisaks soovitakse, et tööandja tagaks ja rahastaks seadusega ettenähtud mahus täienduskoolitust.
EALi eestseisus on ka seisukohal, et tööandja keeld arstidele töötada nii-öelda konkureerivas haiglas on vastuolus arstieetikaga ja piirab arstide professionaalset autonoomiat. «Arsti teadmiste ja oskuste rakendamise piiramine tööandja huvidest lähtudes kahjustab patsientide huve. Tervishoiusüsteemi eesmärk on haigete ravimine, mitte kasumi teenimine ja teise raviasutuse turult välja söömine. Konkurents on kasulik ainult siis, kui see motiveerib haiglaid oma tööd paremini korraldama, luues haigetele ja tervishoiutöötajatele võimalikult hea ravi- ja töökeskkonna,» kirjutab EAL enda kodulehel.