PERHi väitel põhjendab haigekassa, et osutatud abi ei vasta vältimatu abi olemusele. «Oleme tähele pannud, et seejuures on meie ja haigekassa tõlgendused vältimatu abi olemusele erinevad,» märkis PERH.
Haigla kommunikatsioonijuhi Inga Lille selgitusel on nad sel teemal kohtunud haigekassa esindajatega, ning et teema saaks lahenduse, otsustatigi pöörduda sotsiaalministeeriumisse.
Ta jättis siiski ütlemata, kui paljudest patsientidest jutt käib ja kui suurt summat riigilt küsitakse.
Oma pöördumises tõstatab PERH küsimuse, kas vältimatu abi hõlmab endas vaid abi, mida patsient vajab juhul, kui abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada tema surma või püsiva tervisekahjustuse, või tähendab vältimatu abi mõiste ka seda, mida tuleb anda patsiendi olukorra hindamiseks.
«Praktikas tähendab see küsimust, kes maksab ravikindlustamata isikule osutatud tervishoiuteenuse eest siis, kui ta tuleb erakorralise meditsiini osakonda kaebustega, mis võivad olla tõsise haigestumise tunnusteks, kuid diagnostika käigus selgub, et terviseprobleem on lahendatav perearsti poolt või plaanilise raviga. Teisisõnu, kas tõsisele haigusele viidata võivate tunnustega patsient võtab erakorralise meditsiini osakonda pöördudes endale rahalise riski?» uuris PERH ministeeriumilt.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse järgi tasutakse ravikindlustuseta isikule osutatud vältimatu abi eest riigieelarvest selleks ettenähtud vahenditest sotsiaalministeeriumi ja haigekassa vahel sõlmitud lepingu alusel.
Võlaõigusseaduse järgi võib aga patsiendilt tasu nõuda siis, kui tervishoiuteenuse osutamise kulusid ei kata ravikindlustus või muu isik. «Nende kahe sätte koosmõjul tundub, et vältimatu abi eest ei saa patsiendilt tasu nõuda, kuna tema eest maksab kas ravikindlustus või Eesti riik,» leidis PERH.