Kas väike laps tuleks puukentsefaliidi vastu vaktsineerida?

Foto: SCANPIX

Väikeste laste puhul võib vanematel olla raske otsustada, kas puukentsefaliidi vastu tasub vaktsineerida või mitte, sest sageli ütlevad arstid, et väikesed lapsed ei põe haigust nii raskelt.

Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar sõnul ei tasuks seda juttu aga kuulata. Ta tõdes, et lapse organismi reaktsiooni ei oska me ette ennustada ja seega on parem karta kui kahetseda ning vaktsineerimine ikka ära teha.

«Ei tea, mis põhjusel, kuid Eestis tõepoolest lapsed põevad puukentsefaliiti natuke kergemalt kui keskealised ja vanemaealised inimesed. See käib laste kohta tervikuna,» ütles Kutsar.

Ent kui päris pisikene, eelkooliealine laps nakatub, kulgeb temal puukentsefaliit epidemioloogianõuniku sõnul üsna tõsiselt. Ning juba haiguse nimi – entsefaliit ehk ajupõletik – ütleb, et haigus on karm.

Nii soovitab Kutsar, et kui laps liigub suvel ringi ohupiirkondades ning veedab palju aega rohumaal, tuleks ta igal juhul vaktsineerida.

Praegu on Kutsari sõnul küll ühe puugivaktsiiniga tarneraskusi ning Encepuri Eestis ei ole, kuid Ticovac peaks lastele olema saadaval.

Väikest last võib vaktsineerima hakata alates 1 aasta vanusest. Immuunsus kujuneb Kutsari sõnul välja pärast teist vaktsiiniannust, kokku tuleb teha kolm vaktsiini. Praegu saadaval oleva Ticovaci puhul tehakse teine süst üks kuni kolm kuud pärast esimest ning kolmas 5 kuni 12 kuud pärast teist.

Kõrvaltoimed ei tohiks väikeste laste puhul Kutsari sõnul kuidagi hullemad olla. «Laps võib reageerida süstekoha punetusega, süstekohas võib tekkida valulikkus, turse. Võib tekkida lühiajaline palavik, iiveldus, peavalu, täiskasvanutel on täheldatud vahetevahel ka lihas- ja liigesevalu. Üldine taluvus sellel vaktsiinil on siiski hea,» rääkis ta.  

«Need ei ole väga sageli esinevad tüsistused, välja arvatud süstekoha punetus, sest kui meile süstlanõelaga naha sisse torgatakse, siis meil tekib ka iga teise ravimi manustamisel kohalik reaktsioon.»

Mullu registreeriti Eestis kokku 114 puukentsefaliidi juhtu, neist esimesed 16 juunis. Juulist oktoobrini oli igakuine registreeritud juhtude arv veidi üle 20. Tänavu ei ole terviseameti andmetel puukentsefaliiti veel diagnoositud.

***

Terviseamet soovitab kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu alustada aprillikuus, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda, kuid kiirvaktsineerimist jõuab veel kasutada ka enne seene-marja hooaja algust. «Puugihooaeg» kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda pikendada.

Puuk muutub aktiivseks kui maapinna temperatuur on +5 , +7 kraadi. Puukentsefaliidi viirusega võibnakatuda nii puugihammustuse kui ka piima kaudu, kui kitsed ja lehmad on haigestunud ning  pastöriseerimata piima kasutatakse toiduks.

Puugid võivad levitada nii puukentsefaliiti kui ka  puukborrelioosi. Puukentsefaliidi vastu on võimalikend kaitsta kaitsesüstimisega, puukborrelioosi vastu aga vaktsiini pole.

Vaktsineerimine on ennekõike vajalik puukentsefaliidi ohualade piirkondades elavatele püsielanikele, eriti lastele, kuna lapsed on enamasti aktiivse eluviisiga ja viibivad tihedamini looduses. Ka enne maale või laagrisse saatmist peaksid vanemad oma lapsed laskma ära vaktsineerida. Laste vaktsineerimisega soovitatakse algust teha juba esimesest eluaastast alates. 

Kuid riskirühma kuuluvad ka üle 60 aasta vanused inimesed, kes käivad metsas seenel ja marjul ning kes viimastel aastatel on rohkem haigestunud. Lisaks neile on riskirühmas veel metsatöölised, kaitseväelased, piirivalvurid, jahimehed ja suvel ohupiirkondades liikuvad puhkajad. Samuti peaksid ennast vaktsineerima need, kel kavas reis puukentsefaliidi ohualadele Kesk- ja Ida-Euroopas,Skandinaavias, Leedus ja Lätis.

Eestis on enim puukentsefaliiti nakatunud inimesi Saaremaal, Ida- ja  Lääne-Virumaal, Läänemaal, Pärnumaal ja Tartumaal,kuid ohupiirkonnaks võib nimetada kogu Eestit.

Puukentsefaliidi vastane täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist.

Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, seepärast tulebki immuunsuse pikendamiseks kolmas süst teha. Iga kolme aasta pärast on vaja teha kordussüst.

Umbes 95 protsenti vaktsineeritutest saab puukentsefaliidi vastu täieliku kaitstuse.

Allikas: terviseamet