iPalati projekt on PERHi oma IT-spetsialisti Allan Kändmaa looming, kes tegi selle täpselt tohtrite soovide järgi. Kui üks osa oli valmis, sai arstitöös reaalselt järele proovitud ja läks korralikult käima, hakati tegelema järgmise liidesega. «Nii läheb küll kauem aega, aga asi saab korralik,» sõnas Tall.
Küsimusele, kas selline kohapeal jalgratta leiutamine ära tasub, vastas PERHi IT-direktor Marko Kilk, et ega maailmas analoogseid programme väga palju ole, pealegi on need väga kallid.
Kuigi haigla on aasta jooksul oma iPalati projekti arendades suure töö ära teinud, ei arva IT-direktor, et selle programmi peaksid kasutusele võtma teised Eesti meditsiiniasutused. «Oluline on kätte saada vajalik info, mitte see, et kõik kasutaksid sama programmi. Kõik ei pea kandma samu riideid ja sõitma sama autoga,» oli tema kindel veendumus.
Kilgi sõnul tuleks üleriigilist ühtset süsteemi luues arvestada ka sellega kaasnevate kuludega. «Ega ka booking.com ole ühtne süsteem, vaid ta suunab kasutaja erinevate vahendajate poole,» tõi ta näite. Just seda portaali armastavad ametnikud Eestis näiteks tuua, kui jutt käib ühtse digiregistratuuri vajalikkusest.
Kilgi sõnul on praegu probleem selles, et mõnest sissekandest saab arvuti hästi aru, teistest aga mitte. «On vaja struktuur ja semantika kokku leppida,» rääkis Kilk.
Kui aastate eest oli Eesti esireas dokumente digitaalselt edastades, siis tänasesse päeva see lahendus enam ei sobi.
«Dokumendikesksest mõtlemisest on vaja loobuda. See paradigma peab muutuma,» rõhutas Kilk. «Täna lihtsalt keegi ei tea, kes on selle eestvedaja, kas on need arstid, patsiendid või rahastajad.»
Talli sõnul võiks arstidele mõeldud tahvelarvutirakendus olla tulevikus seadistatav n-ö tarbijapõhiselt, sest erinevad arstid vajavad erinevaid andmeid. «Minul on luksus olla selle looja, see on paljuski minu kui kirurgi visioon, aga teiste erialade arstidel on teised eelistused. Võib-olla pole neile minu erialal olulised analüüsid ja pildid üldse nii tähtsad,» sõnas ta.