Antidepressandiga saab ravida üleminekuea kuumahooge

FOTO: SCANPIX

Värske uuringu kohaselt võib madal annus antidepressanti olla menopausiga seotud kuumahoogude vähendamisel pea sama efektiivne kui naissuguhormoon östrogeen.

Siiani on parimaks menupausivaevuste – kuumahoogude ning nendega kaasneva higistamise ja südamepekslemise leevendajaks peetud hormooniteraapiat, kirjutab Reuters.

USA toidu- ja ravimiamet (FDA) andis 2013. aastal loa kasutada Brisdelle’i nime all müüdavat selektiivset serotoniini tagasihaarde inhibiitorit paroksetiini kuumahoogude raviks. Antidepressandina müüakse sama ravimit nime all Paxil. Brisdelle’i näol oli tegemist esimese mittehormonaalse kuumahoogude ravivõimalusega, millele FDA andis rohelise tule.

Dr. Hadine Joffe Brighami psühhiaatria osakonnast ja Bostoni naistehaiglast ütles, et antidepressante kasutatakse kuumahoogude raviks väga sageli. Kuid suurtes annustes on hormoonid antidepressantidest siiski efektiivsemad, tõdes ta.

Joffe viis läbi uuringu, milles ta võrdles venlafaksiini, Effexori-nimelise antidepressandi geneerilist vormi (nn koopiaravim) östrogeeni ehk naissuguhormooni madala annusega.

Tema katse käigus võttis 97 naist igapäevaselt pool milligrammi östradiooli, 96 naist võttis 75 milligrammi venlafaksiini ja 140 naist võttis platseebot. Kõigil uuringus osalejatel oli saabunud menopaus ning uuringu alguses kogesid nad kuumahooge keskeltläbi kaheksa korda päevas.

Kaks kuud hiljem esines östradiooli võtnud grupis keskmiselt 3,9 kuumahoogu päevas ja venlafaksiini grupis 4,4 kuumahoogu päevas. Platseebot saanud naiste grupis tõusis kuumahoogude arv 5,5ni päevas.

Naiste enda hinnangu põhjal olid nad kõige rohkem rahul östradiooliga ja kõige vähem platseeboga. Umbes pool venlafaksiini saanud naistest jäi sellega rahule.

Joffe sõnul on praegu valdavaks arvamus, et östrogeenravi on efektiivsem kui ravimid nagu venlafaksiin, kuid madalama annuse puhul on antud uuringu järgi näha, et erinevus on üsna väike ja võib-olla mitteoluline.

«Osalt on asi selles, et östrogeeni annus, mida me kasutasime, oli väga väike, samas kui suurem annus on saanud rohkem tähelepanu ning on efektiivsem kui madalam annus,» märkis ta.

2012. aastal soovitas Põhja-Ameerika menopausiühing hormooniteraapia kasutamist võimalikult madalas annuses, kuna ühes suures pikaajalises uuringus leiti seos östrogeeni-progestiini teraapia ja suurema rinnavähi, südamehaiguste ja ajurabanduse riski vahel.

George Washingtoni ülikooli sünnitusabi ja günekoloogia professor Dr. James A. Simon märkis, et toonane uuring tegi hormooniteraapia kasutuselevõtu menopausieas naiste puhul palju raskemaks, näidates seda ülihalvas valguses.

Kuid ka sellistel antidepressantidel nagu venlafaksiin on kõrvaltoimeid, märkis ta. Kõnealuses uues uuringus kogesid mõned venlafaksiini võtnud naised iiveldust, seedehäireid, unisust ja kõrget vererõhku.

2011. aastal ei kiitnud FDA desvenlafaksiini kuumahoogude raviviisina heaks, kuigi see ravim oli osutunud efektiivseks – põhjuseks olid toona just nimelt kõrvaltoimed nagu kõrge vererõhk.

«Üks peamisi antidepressantide kõrvaltoimeid on seksuaalsed ja seksuaalfuktsiooni häire on menopausieas naiste puhul juba niigi probleemiks,» märkis Simon. «Mõned neist põhjustavad ka suurt kaalutõusu.»

Kuigi kuumahood on menopausi puhul täiesti tavalised, võivad nad segada oluliselt naise und ja igapäevaelu. Joffe sõnul kestavad kuumahood enamasti keskmiselt aasta kuni viis aastat ning hormooniteraapia sellise ajavahemiku jooksul peaks olema turvaline. Kuid mõnedel naistel kestavad sümptomid kauem. Sel juhul võib tema sõnul olla parem kasutada kas alguses või lõpus venlafaktsiini, et hormooniteraapia ei veniks liiga pikaks.

Samuti on hormooniteraapia mõnede naiste puhul täiesti välistatud, näiteks rinnavähi korral. Ka soovitas Joffe proovida venlafaksiini, kui hormooniteraapia põhjustab ebameeldivaid kõrvaltoimeid või ei tundu mõjuvat.
 

Populaarne

Tagasi üles