Muusikateraapia ravib masendust

Igaüks saab ise muusikat enda jaoks teraapiliselt kasutada. Foto: Caro / Scanpix

38-aastane Kadri (nimi muudetud) oli jõudnud ummikseisu. Ta on abielus, kahe teismelise ema ja tal on hea töökoht. Mõni aasta tagasi sattus naine kimbatusse. Ta ei teadnud enam, mida elult tahta, ega osanud sellest kuidagi rõõmu tunda.

Naisel olid masendushood ja unehäired, ta tundis ükskõiksust, väsimust ja ärevust. Kadril nappis ka enesekindlust, talle tundus, justkui teda ei aktsepteeritaks piisavalt. Ta soovis iseendaga rahu saavutada. Nii jõudis naine muusikateraapiasse.

Teda aitas muusikaterapeut Alice Pehk, kes tegeleb ennetava psühhoterapeutilise muusikateraapiaga. Kadri käis terapeudi juures kokku 35 seansil pooleteise aasta jooksul.

«Läbi muusika kuulamise käivitatud kujutluslike protsesside leidsin üles mitmed mustrid, mis olid Kadri elu tugevalt mõjutanud,» lausus Eesti muusikateraapia ühingu esimees Pehk.

Selgus, et Kadri peres räägiti vähe ega jagatud emotsioone. Vanemad olid tekitanud temas süütunde, et ta ei ole piisavalt hea. Nii tundiski naine end väärtusetuna ning eksponeeris teistele «valemina».

Aitab mõista oma olemust

«Saime muusikainstrumentidel musitseerimise ja hääle kasutamise kaudu kontakti ning töötasime mitmete tugevate emotsioonidega, mis nende mustrite avastamisel ja läbitöötamisel esile kerkisid. Viha, kurbuse ja hirmuga,» rääkis Pehk.

Samuti aitasid muusikalised tegevused mõista Kadril oma tõelist olemust, aru saada oma soovidest ja pürgimustest ning leppida minevikuga.

Teraapia oli Kadrile nii-öelda eneseleidmise protsess. Pehki kinnitusel oli ta pärast seansse enesekindlam, enesest teadlikum ning ka lähisuhted pakkusid talle senisest enam rahuldust. Kadril ei olnud enam vaja oma olemust maski taha peita – ta julges endalt küsida, mida ta tegelikult tahab, ja oma soovide järgi ka käituda.

Pehki juurde tulevad täiskasvanud, kellel on kas meeleolulangus või ärevus, kes on ummikseisu jõudnud või seisavad teelahkmel ning soovivad oma elu muuta.

Muusikateraapia rakendusvaldkond on aga väga lai. See sobib igas vanuses ja olukorras inimesele ega nõua eelnevaid muusikalisi teadmisi.

Näiteks aitab muusikateraapia erivajadustega inimestel omandada uusi sotsiaalseid oskusi ning parandada nende elukvaliteeti. Haigetel aitab see aga lõdvestuda, vähendada pingeid ja valu.

Mõjusam kui kõnetreening

Pehki sõnul tehakse teadus­uurimusi muusikateraapia efektiivsuse kohta päev-päevalt üha rohkem. Suuri edusamme on tehtud muusikateraapilises neurorehabilitatsioonis. «Muusikaliste tegevuste kaudu on ajukahjustusega inimestel võimalik efektiivselt taastada motoorseid funktsioone ja kõnefunktsioone,» selgitas ta. Viimase puhul on tõestatud muusikateraapia suurem efekt võrreldes tavapärase kõnetreeninguga.

Muusikateraapiat kasutatakse aina rohkem autismihäiretega laste puhul. See ­aitab parandada ja kujundada autistlike laste sotsiaalseid oskusi, arendada nende kognitiivseid funktsioone ja verbaalseid oskusi ning toetada emotsioonidega toimetulekut.

Teraapiaseansi kestus sõltub paljuski inimese probleemist. Näiteks sügava puudega lapse seanss võib kesta vaid paarkümmend minutit, samas kui psühhoterapeutilise muusikateraapia seansid kestavad teinekord kuni kaks tundi.

Muusika tekitab inimeses palju tundeid ning terapeudi roll on neid suunata ja juhtida. Igaüks saab aga ise muusikat enda jaoks teraapiliselt kasutada. «Tuleb vaid usaldada oma sisetunnet ja valida kuulamiseks niisugune muusika, mis just hetkel nauditav ja ­õige tundub,» selgitas Pehk.

Ta lisas, et nii stressi vähendamisel, meeleolu parandamisel, valuga toimetulekul kui ka füsioloogiliste protsesside tasakaalustamisel on väga tähtis muusika sobivus ja meeldivus konkreetsele inimesele. «Muusika toime on individuaalne ja seetõttu ei ole võimalik ka kõikidele ühtviisi toimivaid soovitusi jagada,» tõdes terapeut.

Pehk kinnitas, et inimesele mõjuvad hästi kõikvõimalikud muusikalised tegevused, olgu siis osalemine laulukooris, orkestris või ansamblis või lihtsalt enese meeleheaks ümisemine. «Muide, muusikat harrastavatel inimestel on tugevam immuunsus ning neil esineb vanaduses ka vähem Alzheimeri tõbe,» märkis ta.

Eestis kasutatakse muusikateraapiat rehabilitatsiooniasutustes, hooldekodudes, lastekodudes ja psühhiaatriahaiglates. Sellele on spetsialiseerunud Tallinnas asuv muusikateraapia keskus.

Muusikateraapiat kasutatakse

•    psüühikahäirete ravis (sh meeleolu- ja ärevushäired, skisofreenia)

•    kriisiseisundite leevendamiseks

•    töös vaimsete ja füüsiliste erivajadustega inimestega (sh neurorehabilitatsioon, logopeediline töö, autismispektri häiretega laste ravi)

•    töös emotsionaalselt häiritud ning aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastega

•    mitmes meditsiinivaldkonnas (sh intensiivravi, onkoloogia, kirurgia)

•    töös eakatega (sh dementsed)

•    stressiga toimetulekuks

•    enesearendamiseks