/nginx/o/2014/06/04/3088192t1hadbb.jpg)
Uue uuringu kohaselt võib kahe keele valdamine aidata vanemas eas selgemalt mõelda – seda isegi juhul, kui teine keel õpiti selgeks täiskasvanueas, mitte lapsena.
Kakskeelsus hoiab aju noorena
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu autor dr. Thomas H. Bak Edinburghi ülikoolist ütles, et varasemad uuringud on näidanud, et kakskeelsetel inimestel areneb dementsus reeglina välja 4-5 aastat hiljem kui ühte keelt valdavatel inimestel, kuid seejuures polnud teada, kas teise keele valdamine hoiab aju lihtsalt kauem aktiivsena või on neil, kes õpivad teise keele selgeks, teistsugune või tervem aju juba alguses, kirjutab Reuters.
Uues uuringus said eakamad kakskeelsed inimesed ühte keelt rääkivate inimestega võrreldes paremini kognitiivsete testidega isegi siis, kui nad polnud aastakümneid varem intelligentsustestides paremaid tulemusi saanud. Baki sõnul tähendab see, et teise keele õppimine ennustab vähemalt osaliselt küll paremat ajutervist vanemas eas.
Põhjuse-tagajärje seos toimib tema sõnul antud juhul ilmselt mõlemas suunas, kuid uuring näitas, et kakskeelsusel on ajule selline mõju, mida ei saa selgitada inimeste varasemate erinevustega.
Bak ja tema meeskond kasutas 853 šotlast hõlmavaid andmeid, kes olid teinud intelligentsustesti aastal 1947, mil nad olid 11-aastased, ning seejärel ajavahemikus 2008-2010, kui nad olid seitsmekümnendates eluaastates.
Isegi kui võtta arvesse varasemad intelligentsustesti tulemused, said teise keele ära õppinud vaatlusalused vanemas eas paremini hakkama lugemist, sõnaosavust ja üldist intelligentsust mõõtnud testides.
See kehtis nii nende kohta, kes olid teise keele selgeks saanud lapsena, kui ka nende kohta, kes tegid seda pärast 18. eluaastat. Mida rohkem keeli inimene oskas, seda tugevam seos parema ajutervisega vanemas eas.
Kanada teadlane Fergus Craik, kes polnud antud uuringuga seotud, tõdes, et alati võib jääda küsimus, kumb oli enne – kakskeelsus või parem aju. «Kuid üldjuhul inimesed ei hakka kakskeelseks seetõttu, et see neid huvitab või nad on selles andekad, vaid sellepärast, et nad on sunnitud seda tegema.»
Bak lisas, et tema hinnangul pole keelte õppimises midagi müstilist. «Nii vaimne kui füüsiline aktiivsus terve elu jooksul mõjuvad hästi ja keele õppimine on väga hea ajutreening.»
Craik märkis, et teise keele õppimine parandab kahtlemata teatud ajufunktsioone.