Uued toitumissoovitused: rohkem pähkleid, vähem pekki

Seapraad.

FOTO: Andres Teiss

Võhikule võib uusi toitumissoovitusi vaadates jääda mulje, et senisest veelgi enam võib seapraadi vitsutada. Teadjate kinnitusel on asi aga hoopis vastupidi.

«Kui suures plaanis on Eesti ja Põhjamaade uued toitumissoovitused sarnased, rasvade osatähtsus meie uutes soovitustes pisut väiksem,» rääkis Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi. Rasvade puhul on oluline lisaks kogusele ka nende koostis.

Meil on põhilisteks rasvaallikateks liha ja piimatooted. «Kui nüüd anda sõnum, et rasva võib süüa varasemast kõvasti rohkem, siis keegi ei loe järgmist lauset, mis täpsustab ära valiku rasvagrupi sees ja on oht, et hakatakse pigem sööma rohkem seda, mida tegelikult tuleks vähem süüa,» oli Pitsi veendunud. Nagu ka varem, siis ei tohi jätkuvalt küllastunud rasvhapete osakaal olla üle 10 protsendi päevasest energiast. «See on üks asi, mida praktikas on keeruline järgida, kui suurtes kogustes rasvaseid liha- ja piimatooteid sööd» möönis ekspert. Süües rohkem kala, pähkleid, seemneid ja õli, tõuseks toidus küll rasvade summaarne osakaal, kuid nii toimides muutub tervise seisukohast mitte kõige paremate ehk küllastunud rasvhapete osakaal väiksemaks.

Oma tervisest hoolijatel soovitas Pitsi võimalikult vähe süüa töödeldud asju. «Ostke pigem liha ja küpsetage see ise ahjus ära, pange viiludena leivale, mitte ärge ostke neid Poolast toodud pakendatud lihasid, kus pahatihti on juba üks protsent soola sees,» soovitas ta. Tema sõnul on praegu tekkinud olukord, kus maitsestamata liha osakaal pakutavatest muutub aina väiksemaks. Ta tõi näiteks hakitud kalkuni kintsuliha, kus on soolasisaldus üks protsent, aga vastav märge toidu nimes pakendil selle kohta puudub. Soola sisaldus tuleb välja tuua toidu nimes alles siis, kui see ületab ühe protsendi.

Rohkem kui meie põhjanaabrid, peaks Eesti rahvas toidust saama magneesiumi, mida leidub näiteks rohelistes köögiviljades, aga ka täisteratoodetes, pähklites, seemnetes, kaunviljades, idudes. «See soovitus on hästi tihedalt seotud alkoholiga, sest selle tarvitajatel on magneesiumi vajadus suurem ja arvestades eestlaste kõva napsulembust, siis magneesiumi võiks olla meie toidus rohkem,» leidis Pitsi.

Toitumissoovitused koostasid:

Mai Maser Eesti (Terviseedenduse Ühing), Sirje Vaask (Haigekassa, Toiduainete Instituut TTÜ), Inga Villa (Tervishoiu Instituut TÜ), Mihkel Zilmer(Bio- ja siirdemeditsiini instituut TÜ), Piret Simm (Tartu Tervishoiu Kõrgkool), Tiiu Vihalemm, Bianka Peetson (Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon), Tiiu Liebert (Toiduainete Instituut TTÜ), Heneli Lamp, Tiina Mällo, Piret Rajasalu (Veterinaar- ja Toiduamet), Laine Parts (Tallinna Tervishoiu Kõrgkool), Le Vallikivi, Helen Lasn (Eesti Perearstide Selts), Eve Sooba (Eesti Taastusarstide Selts), Kristel Ehala-Aleksejev (TÜ Meestekliinik), Kadri Tiitso, Julia Vään, Sirje Potissepp (Eesti Toiduainetööstuse Liit), Gerli Sonne, Marike Eksin (Sotsiaalministeerium), Piret Raudsepp, Kristi Praakle-Amin (Eesti Maaülikool), Maia Radin, Anneli Tuvike, Katrin Lõhmus, Haidi Kanamäe, Külli Rae, Siret Dreyersdorff (Põllumajandusministeerium), Reet Raukas, Ülle Einberg (Eesti Lastearstide Selts), Anneli Sammel, Tagli Pitsi, Eha Nurk (Tervise Arengu Instituut).

Mida veel toitu valides silmas peaks pidama, loe homsest Postimehest või Postimees Plussist.

Tagasi üles