15 minutit päikest on keha turgutamiseks küll

Pikemale rannatuurile peaks kaasa võtma kaitsekreemi, päikeseprillid ja ka päikesevarju. Lauspäike teeb liiga nii nahale kui ka organismile üldiselt. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Ida-Tallinna Keskhaigla nahaarsti Pille Konno sõnul saab keha vajaliku koguse D-vitamiini sünteesiks piisavalt päikest juba 15 minutiga, pikem otsese päikese käes viibimine aga kurnab ja väsitab organismi.

Mille järgi tuleb valida endale päikesekreemi?

Võimalusi on mitu: võib valida hinna, kreemi konsistentsi, lõhna või ka pakendi disaini alusel - kõik sõltub sellest, mida saada tahate. Ma isiklikult valiksin apteegist kreemi selle koostise alusel. Valiksin sellise, mis kaitseks nii UVA- kui ka UVB-kiirguse suhtes, oleks kosmeetiliselt hästi talutav ning mille SPF algaks 25st.

Kui valida päikesekreem, mis sisaldab kaitset ainult UVB-kiirgusele, siis ei teki päikesepõletust ja nahk ei lähe punaseks. Samas pikendab selline kreem eksponeeritust UVA-kiirgusele, sest ilma punetava nahata ei teki inimesel mingit ohutunnet. Päikesepõletus on selles suhtes hea hoiatus –  päevitamine tuleks lõpetada.

Kas on ka mingeid looduslikke vahendeid, mida nahale määrides saab nahka päikese eest kaitsta?

Ma ei ole päris kindel, et meie kultuuriruumis sellised vahendid aktsepteeritavad oleks, küll olen raamatutest lugenud, et ekvaatorile lähemates piirkondades tehakse näole ja kehale maalinguid nii muda kui saviga.

Samas tuleb teatud taimedega päikeselise ilmaga kokkupuutel olla väga ettevaatlik – on olemas selline haigus nagu fütofotodermatiit. Siis tekivad nahale villid ja hilisem kauapüsiv pruun pigmentatsioon. Haiguse vallandajateks on ultraviolettkiirgus koos korvõieliste taimede mahlaga, näiteks putkega.

Kas nahka saab päikese eest kaitsta ka seespidiselt, näiteks parajalt vett, mingeid vitamiine, spetsiaalseid toitaineid tarbides?

Ei saa. Vesi on lihtsalt hea jook, aga nahka päikese eest ei kaitse. Vitamiinide kasutamisel koos päikesega võivad ilmneda hoopis kahjulikud toimed, näiteks A-vitamiin soodustab fotosensitiivsusreaktsioonide ja päikese põletuse teket.

Kui kaua ja millal võib üldse päevitada?

Päikese käes viibimine on odav võimalus kiire mõnu ja nauding saavutada. See tekitab sõltuvust. Nahaarstide jaoks tähendab päevitus aga naharakkude kahjustust ja probleeme. Päikesekiirguse kahjustav toime võib mitmel erineval moel avalduda, tõsiseim probleem on nahavähi teke.

Päevitama ei peaks: heleda nahatüübiga inimesed, ka need, kes on juba saanud päikesepõletuse või kellel esineb päikeseallergia, kellel on palju sünnimärke või varem diagnoositud vähk, kelle lähisugulastel on esinenud nahavähk.

Päevitamisest tuleb hoiduda ka teatud ravimite, näiteks Doxycyclini, Tetracyclini ja Roaccutane kasutajatel. Samuti võiks end päikese eest kaitsta rasedad ja imetavad emad.

Kas teie hinnangul on üldse päevitamine Eesti inimese jaoks vajalik? Tuleb sellest rohkem kasu või kahju?

Ultraviolettkiirguse UVB spektri toimel sünteesitakse D-vitamiini – seda tuuakse ära päikese kasulikkuse poole pealt. Tegelikkuses piisab 15 minutist päevas katmata näo ja kätega päikese käes viibimisest, et tagada organismile vajalik kogus D-vitamiini.

Olen juhtunud lugema artikleid, kus väidetakse, et päike stimuleerib immuunsüsteemi, tõstab füüsilist jõudu, leevendab depressiooni. Tegelikkuses ultraviolettkiirgus pärsib immuunsüsteemi ja eriti seda osa, mis kaitseb kasvajate, viirus- ja nakkushaiguste tekke eest.

Depressiooni leevendab lõõgastumine, merelainete loksumise kuulamine, soojus ja valgus. Heaolutunne on seotud päikese nähtava valguse spektriga, mitte ultraviolettkiirgusega ega päevitusega. Füüsilist jõudlust tõstab õues värskes õhus viibimine, kuid kaitstuna päikesekiirguse eest.

Otsese päikese käes viibimine ja päevitamine tegelikult on üsnagi kurnav ja väsitav tegevus.

Mis on need kolm reeglit, mida randa minnes peaks meeles pidama?

Päikesekaitse, päikeseprillid, päikesevari.