Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Onkoloog: on väga kurb, kui lapsed vähki surevat ema käivad vaatamas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tarbija24
Copy
Foto: PhanterMedia/Scanpix

Eestis diagnoositakse aastas 600-700 uut rinnavähijuhtu, kuid paraku jõuavad paljud naised onkoloogi juurde palju hiljem kui oleks õige.

«On ikka väga-väga kurb, kui lapsed oma vähki surevaid emasid vaatamas käivad,» ütles Ida-Tallinna keskhaigla onkoloog Kristiina Ojamaa ajalehele Pealinn. «Vahel on isad need, kes ei suuda lõpuni aru saada, mis juhtub. Kui küsida, et kas nad on läbi mõelnud, milline on nende elukorraldus, kui lastel enam ema ei ole, või kas nad üldse on naisega surmast rääkinud, siis tihti ei ole mehed seda teinud.»

Ojamaa rääkis, et kui võtta kõik rinnavähihaiged Eestis, siis viie aasta pärast on elus veel umbes 75 protsenti, Euroopa keskmine on 82 protsenti. «Eestis on protsent Euroopaga võrreldes madalam seepärast, et meil jõuavad rinnavähijuhtumid arsti juurde hilisemates staadiumites. See on osaliselt kinni ka inimeste teadlikkuses, näiteks rinnavähi sõeluuringus käib vaid pool kutsututest. Meile on tulnud ka naisi, kellel on kasvaja silmaga näha, aga mingil põhjusel on nende hirm nii kohutavalt suur, et nad lihtsalt eitavad probleemi. See on psühholoogiline kaitsereaktsioon,» rääkis onkoloog.

Vähimagi kahtluse korral tasuks onkoloogi sõnul vähikontrolli minna ka noortel. Ojamaa sõnul on nende haiglas olnud kõige noorem patsient  24-aastane. «Noortel tuleb rinnavähk reeglina ikkagi siis, kui peres on seda enne esinenud. Sellepärast peaks kindlasti oma pere haiguslugude vastu huvi tundma. Ja alustada tuleks sellest, et minna arsti juurde, rääkida lugu ära ja siis saab kõik uuringud tehtud – selgitatakse välja, kas risk on või ei ole.»

Rinnavähk on naistevähkidest kõige sagedasem, kuid allub Ojamaa sõnul õnneks üsna hästi ravile.

Tagasi üles