Potisepp: kellel jätkub raha pähklite jaoks?

Pistaatsiapähkel.

FOTO: PantherMedia/Scanpix

Toiduainetööstuse liidu juhataja Sirje Potissepa sõnul on riiklikud toitumissoovitused positiivne algatus, mis mõjutab oluliselt toiduainetööstust, paraku peab arvestama ka tarbijate enda võimekusega nendega kaasa tulla.

Potisepp selgitas, et teadusuuringutele tuginevad riiklikud toitumissoovitused on viimastel aastatel tekkinud infomüra kontekstis väga vajalikud ja olulised, kuna levivad kõikvõimalikud äärmuslaste õpetused, mis inimeste tervisele olulist kahju võivad teha.

Potisepp usub, et Tervise Arengu instituudi (TAI) toitumissoovitused mõjutavad lähiajal oluliselt ka toiduainetööstust, kus tootearendus soovitud suunas hoogustub. Ent tähelepanu tasub pöörata ka tarbijatele.

«Toiduainetööstused saavad endale lubada ikkagi neid tooteid, mida inimesed ostavad. Väga palju mõjutab toiduainete ostmist sotsiaalmajanduslik aspekt, paraku peab arvestama Eesti inimeste ostuvõime tagasihoidlikkusega. Me võime ju tahta ja soovitada, et sööge rohkem pähkleid, aga kui palju on tegelikult neid inimesi, kes reaalselt saavad endale seda lubada,» rääkis Potisepp.

«Mida teadlikum ja nõudlikum on rahvas, seda enam soovitustele vastavaid toiduaineid ka müügile tuleb,» kinnitas ta veelgi.

Järelikult tuleb Eesti kontekstis Potiseppa hinnangul välja mõelda järgmised toiduained, mis on inimestele enim kättesaadavad ja taskukohased ning kust nad saaksid samad toitained kätte.

«Toidu tootmine on äriline ettevõtmine ja sõltub väga palju sellest, mida ostetakse. Kõik tahaksid toota suurepärase kvaliteediga kalleid toiduaineid, aga kui ostjaid nendele ei ole, siis peame lähtuma sellest, mida inimesed ostavad,» tõdes ta.

Potisepp selgitas, et toiduainete tootmine on samuti alati seotud toiduohutusega. «Kui me tarbijatena soovime, et vähendatakse lisa- ja säilitusaineid, siis toiduainete puhul paraku tekib tõesti küsimus, kuidas tooteid säilitada,» lausus ta.

Näiteks sool toimib konservandina, mis aitab toote säilitamisele kaasa. Soolasisalduse vähendamine muutub tootjate jaoks üsna keerukaks, kuna osadel toodetel ei olegi soola võib-olla võimalik vähendada.

«Siiski on päris paljud seda suutnud. Oluline on neid protsesse teha samm-sammult, kuna Eesti tarbijad panevad muutusi väga hästi tähele. Rakvere lihakombinaadil on soola vähendamise strateegia olnud juba aastaid. Kui alguses oli teravat tagasisidet, siis kui tarbijad olid juba rohkem harjunud, oli neil seda lihtsam teha,» tõi Potisepp välja.

Konkreetseid näiteid võib Potisepa sõnul toidutööstusest tuua hulgaliselt alates soola-, rasva- ja suhkrusisalduse vähendamisest ja lõpetades erinevate toitainetega ja vitamiinidega rikastatud toodetega. Sama suund tootearenduses tema arvates kindlasti jätkub.

Potisepa sõnul on tema roll, olles soovituste väljatöötamisse ka ise kaasatud, teavitada tootjaid uutest arengusuundadest. Kui näiteks Põhjamaad on energiasisalduse esitamisel aluseks võtnud kilodžaulid, siis Eesti tarbijad on harjunud energiasisalduse ühikuga kilokalorid. «Nii soovitame ja toetame igati juba harjumuspärase ja ka tarbijasõbralikuma energiasisalduse esitamise viisi jätkamist,» lisas Potisepp.

«Peame samuti ülioluliseks, et uute toitumissoovituste kinnitamisel leitakse riigieelarvest raha nende alustõdede edasiandmiseks ja tarbijatele teavitamiseks. Kindlasti peaks toitumissoovitustest rääkima ja kui vaja, inimesi lausa koolitama,» lisas Potisepp.

Tagasi üles