Viiendik doonoritest loovutas verd esimest korda

Enamik doonoreid loovutab verd mitu korda. Foto: URMAS LUIK/PRNPM/EMF

Tervise Arengu Instituudi analüütiku Ingrid Valdmaa sõnul on veredoonorluses kasvanud korduvalt verd loovutanud doonorite osatähtsus, seevastu esmakordsete doonorite arv aga väheneb. 

Eelmise aastal loovutas Eestis verd kokku 37 256 inimest ehk neli protsenti rohkem võrreldes üle-eelmise aastaga, näitab Tervise Arengu Instituudi statistika.

«Kui 2004. aastal moodustasid korduvdoonorid kõigist verd loovutanutest 71%, siis mullu juba 80%,» lausus Valdmaa. «Kuna noorte osa rahvastikus üldiselt praegu langeb, siis ka uusi potentsiaalseid doonoreid on selle võrra vähem,» selgitas ta. Esimest korda verd loovutanud inimesi oli mullu 7470. Kümne aastaga on see näitaja kahanenud veerandi jagu.

Tänu aktiivsetele doonoritele on aasta aastalt kasvanud varutud veredooside arv. Vereloovutuskordi oli eelmisel aastal kokku 61 234, seega loovutab üks doonor aastas keskmiselt 1,6 korda verd. Vereloovutusi on kogunenud võrreldes näiteks 2008. aastaga ligi 12 protsenti rohkem. «Korduvdoonorite ja nende vereloovutuste kasv läbi aastate näitab, et olles juba varem doonorina verd andnud, loovutatakse seda regulaarselt ka edaspidi,» lisas analüütik.

Et tulla lähemale nii korduv- kui ka uutele doonoritele, korraldavad verekeskused doonorivere kogumise aktsioone ja doonoripäevi. Eelmisel aastal oli selliseid üritusi 207 erinevas paigas kokku 625 korral. 39 protsenti kõigist verevarudest koguti mullu väljasõitudelt doonoripäevadele.

Vereülekandeid tehti eelmisel aastal 19 844 patsiendile, mis võrdeliselt doonorite arvu kasvule, kasvas aasta varasemaga nelja protsendi võrra. See näitab jätkuvat doonorivere vajadust. Kui praegu on Eesti rahvastikust veredoonoriks ligi kolm protsenti, siis Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusel peaks arenenud riigi stabiilsete verevarude tagamiseks doonoreid olema rahvastikust neli protsenti.