Maksavähk nõuab Eestis iga aastaga aina enam elusid

Päev pärast Elena Baltacha lahkumist meenutati teda Hispaania pealinnas Madrid Openi tenniseturniiri suurel ekraanil. Foto: AP/Scanpix

Ehkki 70–80 protsendil juhtudest saab maksavähk alguse B- või C-hepatiidist, on arenenud riikides selle põhjuseks aina enam elustiili muutumine.

Viimastel aastatel on Eestis kasvanud maksavähki haigestumine, oma osa selles on õigel ajal diagnoosimata jäänud B- ja C-hepatiidil, aga ka aina enam levival ülekaalulisusel ning napsitamisel.

«Maksavähki haigestunute seas on kõiki, on viinaninasid, aga ka naisi, kes aastate eest sünnituse ajal tehtud vereülekandega nakatusid C-hepatiiti, ilma et nad sellest ise midagi teadnud oleksid,» rääkis Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloog Tiit Suuroja. Paar aastakümmet tagasi C-hepatiidi olemasolu doonoriveres ei kontrollitud.

Suuroja kinnitusel on viimastel aastatel Eestis maksavähki haigestumine kasvanud. Kui 2008. aastal diagnoositi seda Eestis 92 juhtu, siis aasta hiljem haigestus juba 102 inimest.

«Eks see kasvutrend on ootuspärane muuhulgas ka omaaegse süstitavate narkootikumide leviku tõttu. Positiivsete ettevõtmiste, nagu B-hepatiidi vastu vaktsineerimise ja rutiinse verepreparaatide skriiningu efektiivsus avaldub aastate pärast,» tõdes arst.

Ülekaal soosib haigestumist

Suuroja hinnangul kulub veel paar aastat, et saada selgust, kas maksavähki haigestumine Eestis jääbki kasvama. Kuigi kõige enam saab maksavähk alguse hepatiidist, on arenenud riikides aina enam selle põhjuseks ka igaõhtune napsitamine, aga ka rasvumisega seotud maksakahjustus.

«Nakkushaigustega seotud vähipõhjused on üldiselt tavalisemad madala arengutasemega riikides, sest see näitab surro­gaatfaktorina riigi tervishoiu taset tervikuna,» rääkis Suuroja.

Ta tõi näite emakakaelavähist, mida arenenud riikides esineb tänu skriiningule ja ravile mitu korda harvem kui madalama ühiskondliku arengutasemega maades.

«Mõne haiguse mõttes oleme meie veel Ida-Euroopa ja ka meil on infektsioossed põhjused peamised, aga elu läheb paremaks ja ma arvan, et ka meil hakkab vähk rohkem levima alkoholismi tõttu, just sellise igaõhtuse väikestes kogustes joomise tõttu,» sõnas arst.

Hea eluga kasvab ka kehakaal, mis samuti võib haiguse tekkele kaasa aidata.

Suuroja sõnul võib üksikutel puhkudel maksavähk esineda ka ilma tsirroosita. «Oleme näinud noori inimesi, kel ümbritsev maksakude on täiesti terve, aga leitakse vähk,» sõnas ta.

Noortel naistel võivad üheks, tõsi küll, harvaesinevaks vähipõhjuseks olla rasestumisvastased vahendid. «Tänapäeval on nende östrogeenisisaldus madal ja risk on väiksem, aga varem olid need healoomuliste maksarakkude paljunemiste ehk adenoomide taga .Viimastest kümnendik võivad halbade asjaolude kokkusattumisel olla  agressiivse kuluga ning võivad minna vähiks,» selgitas arst.

Veelgi harvemateks põhjusteks on pärilikud ja autoimmuunsed maksakahjustused.

Maksavähihaigete elulemus on väga väike: viis aastat pärast diagnoosi saamist on elus vaid alla viie protsenti patsientidest. Arsti sõnul on selle põhjuseks tõsiasi, et algusstaadiumis vähk ei tekita sümptomeid. «Sümptomeid annab kaugele arenenud maksavähk, aga see, mida saaks terveks ravida, ei anna peaaegu kunagi,» tõdes ta.

Sõeluuringuks pole vajadust

Kuna Eestis on kompuutertomograafia väga levinud, siis leitakse nii mõnigi kasvaja üles tänu sellele. «Näiteks tuleb inimene kõhuvaluga EMOsse, ta saadetakse kompuutertomograafi, valu põhjust ei leita, aga leitakse juhuleiuna kas maksa- või neerukasvaja,» tõi Suuroja näite. Nii leitakse ka algstaadiumis kasvajaid, mille kohta inimesel endal kaebusi ei ole.

«Kui inimesel on krooniline hepatiit, siis isegi kui teil ei ole veel maksatsirroosi, on teil ikkagi kõrgem maksavähi risk,» rääkis Suuroja. Eriti suur on see oht aktiivse B-hepatiidi puhul, mille põdejad peaksid tema kinnitusel olema kindlasti arsti regulaarse järelevalve all.

Mujal maailmas, eriti kohtades, kus teadlikkus maksavähist on suurem, kontrollitakse neid inimesi kaks korda aastas, Eestis enamasti juhuslikult ja raviarstist rohkem sõltuvalt.

«Tavaliselt tehakse ultraheli, aga selle tulemuse hinnang sõltub üsna palju vaatajast ehk kas ta oskab seda kasvajat vaadata,» selgitas Suuroja ja lisas, et kuna häid ultraheliarste ehk vaatajaid napib, siis on mõistlikum kahtluse korral teha kompuutertomograafiline uuring.

Kuigi maksavähki haigestumine Eestis kasvab, pole tohtri sõnul mõistlik korraldada sõel­uuringuid, nagu tehakse näiteks rinnavähi või emakakaelavähi avastamiseks ning hakatakse tegema jämesoole vähi avastamiseks.

«Viimaseid on meil üle 700 juhu aastas ja seega on mõtet ka skriinida, aga maksavähi puhul on tõenäosus, et midagi nii leitakse, ülimalt väike,» oli Suuroja veendunud.

Ehkki maksavähk pole Eestis väga laialt levinud, soovitab Suuroja lasta ennast B-hepatiidi vastu vaktsineerida. «Meil lapsi vaktsineeritakse ja see näitab, et riigil on raha, mida kulutada. See on kindlasti õigesti kulutatud raha,» kinnitas ta.

Maksavähk nõudis tipptennisisti elu

4. mail suri maksavähki kunagi maailma 50 parema hulka kuulunud Briti tennisist, 30-aastane Elena Baltacha.

Maksapuudulikkus diagnoositi Ukrainas sündinud Baltachal juba 19-aastaselt. Kogu karjääri jooksul võitles ta haigusega, käis aeg-ajalt ravil ja andis regulaarselt ­vereanalüüse.

2010. aastal sai temast Laste Maksahaiguste Fondi patroon ja eestkõneleja.

Baltacha otsustas pärast maksahaigust ning põlvemuresid tipptennisest loobuda 2013. aastal. Briti esinumbri kohta hoidis naine 2002.–2012. aastani. Naiste profitennise katuseorganisatsiooni WTA edetabelis oli tema karjääri kõrgeim koht 49. PM