/nginx/o/2014/06/12/3109771t1h107d.jpg)
Eestis on hinnanguliselt 60 000 diagnoosimata alkoholisõltuvuses inimest. Täna kohtuvad Tallinnas meditsiinivaldkonna eksperdid, et arutada alkoholisõltuvuse ravi arengu ja kitsaskohtade üle.
Eestis on 60 000 alkoholisõltlast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja doktor Kaire Aadamsoo sõnul puudub Eestis adekvaatne süsteem alkoholisõltlaste ravimiseks ja napib ka valdkonnaga tegelevaid spetsialiste.
«Eestis on hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltuvusprobleemiga inimest, kellest valdav enamik ei ole diagnoositud ega saa ravi,» sõnas Aadamsoo.
«Peamiseks teguriks alkoholisõltuvusele vähese tähelepanu osutamises - nii arstide kui ametiasutuste poolt - on kindlasti selle häire kui tõsise meditsiinilise probleemi alateadvustamine.»
Aadamsoo sõnul on alkoholi tarbimine meie kultuuri osa ja enamik suudab seda teha ilma haiguslike tagajärgedeta, kuid osal inimestel muutub esialgu sobilik alkoholitarbimine tasahilju või kiiremini, sõltuvalt organismi eripäradest, krooniliseks haiguseks.
«Me peame välja ütlema ja harjuma mõttega, et alkoholisõltuvus on ajuhaigus, selle sümptomid ning kaasnevad sotsiaalsed probleemid on põhjustatud kroonilisest ajuhaigusest ja seda tulebki sellena käsitleda,» selgitas Aadamsoo.
Alkoholisõltuvuse küüsis arvatakse olevat 11 protsenti Eesti tööealistest meestest ja 2 protsenti tööealistest naistest ning sellega kaasnev majanduslik ning sotsiaalne kahju on ühiskonna jaoks märkimisväärne.
Ühtlasi on Eesti alkoholist tingitud surmade osas Euroopa tipus, millest suure osa moodustavad pikaajalisest liigsest alkoholitarvitamisest tulenevad terviserikked.
«Kuigi olukord on tõsine, puudub meil adekvaatne süsteem alkoholisõltuvuse raviga tegelemiseks,» selgitas Aadamsoo. «Meil napib kohti alkoholisõltlaste ravimiseks ning piiratud ressursside valguses ei ole ka arstid väga motiveeritud valdkonda tõsiselt panustama.»
AJK Kliiniku psühhiaatri doktor Kadri Andreseni sõnul tuleb alkoholisõltuvust käsitleda sarnaselt teiste krooniliste haigustega.
«Erinevatel tervishoiuteenuste tasanditel suudetakse häire ära tunda ja diagnoosida, kuid minimaalselt on meil võimalusi alkoholisõltuvusega patsientide raviks ja rehabilitatsiooniks,» selgitas Andresen. «Ühtlasi loodame, et olukorda parandab kaasaegse alkoholisõltuvuse ravijuhise väljatöötamine, mis peaks valmima 2015. aasta juunikuus.»
Ekspertide sõnul on alkoholisõltuvuse ravi komplitseeritud ka seetõttu, et ajuhaiguse iseloomuliku tunnusena puudub sõltlastel endal sageli haigustaju.
«Perearstid peaksid olema väga tähelepanelikud nende patsientide suhtes, kes esmaspäeva hommikuti haigestuvad ebamäärastesse haigustesse ja paluvad telefoni teel haiguslehte ning lubavad vastuvõtule tulla kolmapäeval,» soovitas Kaire Aadamsoo.
«Järjekordse vererõhu tõusu või maovaevuste taga võib olla hoopis süvenev ajuhaigus - alkoholisõltuvus oma tagajärgedega.»