/nginx/o/2014/06/12/3110567t1hf325.jpg)
Tervise Arengu instituudi (TAI) direktor Maris Jesse teatas, et Eesti alkoholipoliitika eesmärk on vähendada Eesti elanike alkoholitarbimist seniselt 10 liitrilt alla 8 liitri absoluutse alkoholini elaniku kohta aastas.
Eesti eesmärk: vähendada alkoholitarbimist 8 liitrini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jesse kinnitas Eesti elanike alkoholi tarbimist analüüsival ümarlaual Taani saatkonnas, et alkoholiprobleem peab muutuma moraalsest küsimusest meditsiiniliseks.
«Miks me alkoholiga seotud probleemidest ei räägi?» küsis Jesse. «Viimase 3-4 aasta jooksul on Eesti ühiskonnas tekkinud teadvustus, et alkohol on sõltuvust tekitav aine, mitte lihtsalt moraali küsimus. Me oleme hakanud taas aru saama, et see ei ole esmalt moraali-, vaid meditsiiniline küsimus.»
Jesse märkis, et selleks, et me saaksime alkoholikahjusid vähendada, on vaja püsivalt tegeleda alkoholi tarbimise vähendamisega. Eesti valitsuse alkoholipoliitika eesmärk on, et Eesti elanike alkoholitarbimine väheneks seniselt tasemelt 20 protsendi võrra ehk alla 8 liitri absoluutset alkoholi ühe elaniku kohta aastas, mis täna on ca 10 liitrit.
«Me soovime saavutada Rootsiga sarnase taseme. Meil ei ole vaja tingimata täiskarsklust, sest me saavutame edu juba siis, kui paljud alkoholi tarvitavad inimesed tarvitaksid alkoholi vähem ja võib-olla edaspidi veel vähem. Normiks peaks saama vähesem alkoholitarbimine ning pidutsedes mitte purju joomine,» selgitas Jesse.
Eestis on 70 protsenti enneaegsetest surmadest seotud alkoholiga. Ligi kolmandik tööealiste meeste surmadest on seotud alkoholiga. Eestis on hinnanguliselt 60 000 alkoholisõltuvusprobleemiga inimest, kellest valdav enamik ei ole diagnoositud ega saa ravi. Peamiseks teguriks alkoholisõltuvusele vähese tähelepanu osutamises – nii arstide kui ametiasutuste poolt – on kindlasti selle häire kui tõsise meditsiinilise probleemi alateadvustamine.
Alkoholisõltuvuse küüsis arvatakse olevat 11 protsenti Eesti tööealistest meestest ja 2 protsenti tööealistest naistest ning sellega kaasnev majanduslik ning sotsiaalne kahju on ühiskonna jaoks märkimisväärne. Ühtlasi on Eesti alkoholist tingitud surmade osas Euroopa tipus, millest suure osa moodustavad pikaajalisest liigsest alkoholitarvitamisest tulenevad terviserikked.