Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Milline on parim trennimuusika?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaire Kenk
Copy
Treeningtempoga sobivas rütmis muusika kuulamine parandab vastupidavust ja seeläbi võimaldab teha pikema treeningu.
Treeningtempoga sobivas rütmis muusika kuulamine parandab vastupidavust ja seeläbi võimaldab teha pikema treeningu. Foto: SCANPIX

Muusikaga ühes taktis jooksmine või rattaga sõitmine parandab füüsilist sooritusvõimet kuni viiendiku võrra. Hiljutises uurimuses leiti, et muusikaga samas rütmis sõitnud katsealused vajasid seitse protsenti vähem hapnikku, kirjutas ajakiri «Kunto Plus».

Suurbritannia Bruneli ülikooli liikumispsühholoogia professor Costas Karageorghis on muusika mõju jooksjate sooritusvõimele uurinud juba 21 aastat. 

Ühest hiljutisest tema juhtimisel tehtud uuringust ilmnes, et treeningtempo ja muusika rütmi sünkroniseerimine suurendas vastupidavust. Enne uurimust valiti välja lood, mis jooksulindil kõige motiveerivamalt mõjuksid.

Võrreldes muusikat mitte kuulanud inimestega paranes kõige enam ehk 15 protsenti nende katsealuste vastupidavus, kes kuulasid muusikat tempoga 125 pööret minutis (bpm). Täpselt selline tempo on näiteks U2 legendaarsel lool «Where The Streets Have No Name».

Karageorghise sõnul on laulu motiveerivatel omadustel neli tunnust: rütmilisus, laulu struktuur, kultuuriline mõju ja tekkivad seosed.

Esimesed kaks on laulu sisesed faktorid, teised kaks aga välised, mis näitavad, kuidas inimene muusikat interpreteerib. Õige muusika valimine võib jooksjat tublisti aidata, viies ta hüpnoosisarnasesse, maratonijooksjate keeles «flow»-meeleollu.

« Muusika, mis parandab enesetunnet, teeb rõõmsaks, töötab kõige paremini. Ka see on abiks, kui muusikapalas korduvad aktiivsed laulusõnad nagu «jookse» või «tegutse»,» ütles Karageorghis.

«Füüsilise pingutuse ajal otsib aju alateadlikult mingit stimulaatorit ümbritsevast keskkonnast. Aeglases tempos muusika , 80-110 lööki minutis (näiteks The Beatles’i «Let It Be») jooksu ajaks näiteks ei sobigi. Pole harmooniat, kui inimene üritab joosta reipas tempos aeglast muusikat kuulates, » selgitas Karageorghis.

Tema sõnul suudab igaüks leida oma treeningtempoga sobivas rütmis muusika, kui loeb jooksu ajal kokku, mitu korda puudutab jalg maad ühe minuti jooksul. Seejärel tuleks vaid välja otsida muusikapala, mis sobib jooksutempoga või on mõned löögid kiirem.

Costas Karageorghise kümme parimat muusikapala algajale tervisejooksjale:

1. Don't Stop The Music (Rihanna, 122 bpm(lööki minutis)

2. Mercy (Duffy, 130 bpm)

3. Move Ya Body (Nina Sky, 121 bpm)

4. Valerie (Mark Ronson feat. Amy Winehouse, 109 bpm)

5. The Creeps (Camille Jones v. Fredde Le Grand, 128 bpm)

6. Low (Flo Rida feat. T-Pain, 128 bpm)

7. Just Dance (Lady Gaga, 119 bpm)

8. Jump (Girls Aloud, 136 bpm)

9. Boon Boon Plow (Black Eyed Peas, 130 bpm)

10. Dance Wiv Me (Dizzee Rascal feat. Calvin Harris, 113 bpm)

Tagasi üles