Iga neljas diabeetik ei pruugi oma haigusest teadlik olla

Insuliini süstiv suhkruhaige. Foto: SCANPIX

USA Haiguste Kontrolli ja Ennetuskeskuste andmetel elab Ameerikas praegu enam kui 29 miljonit täiskasvanud diabeetikut, kuid samas ei pruugi neljandik neist inimestest ise oma haigusest teadlik olla.

Lisaks elab Ameerikas hinnanguliselt 86 miljonit inimest, kes kannatavad eeldiabeedi käes – nende veresuhkru tase on normist kõrgem, kuid mitte veel diabeedi diagnoosile omasel tasemel, vahendab ERRi teadusportaal.

Väljatoodud arvud on ärevusttekitavad ja rõhuvad vajadusele pöörata suuremat tähelepanu võimalustele diabeedi arvukuse vähendamiseks.

Diabeetikutel on suurenenud risk nii pimedaksjäämise, neerupuudulikkuse kui ka südamehaiguste tekkeks. Diabeeti seostatakse rasvumise, vähese füüsilise aktiivsuse ja/või perekondliku eelsoodumusega.

Sümptomid

Suhkrutõve (I tüüp) tagajärjel suurenevad uriinikogused, tekib pidev janutunne ning kaalulangus. Lisaks võib esineda väsimust, nõrkust, koormustaluvuse langust, suurenenud söögiisu ning naha sügelust. Haavad paranevad aeglaselt ning öösiti tekivad säärelihaste krambid.

Insuliinipuudus ja I tüüpi diabeedi avastamise hilinemine võivad viia happemürgistusele, mille sümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalud ja väljahingatava õhu atsetoonist tingitud hapukasimal lõhn. Seisund viib jätkudes unisusele ja teadvusekaotusele.

Palju sagedasem on II tüüpi diabeet (vastavalt 85% ja 15% diabeetikutest). II tüüpi suhkruhaiguse puhul võivad haigustunnused (näiteks suu kuivus) peaaegu täielikult puududa. Sageli leitakse kõrgenenud veresuhkru tase juhuslikul vereanalüüsil.

Allikas: inimene.ee