USA teadlaste hiljuti avaldatud artiklist selgub, et mida rohkem esineb inimestel nakkushaigusi, seda madalam on nende intelligentsustase. Seetõttu saavad soojemate piirkondade elanikud IQ-testides ka kehvemaid tulemusi.
Teadlased: sagedased nakkushaigused langetavad IQ-taset
/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
2. juuli 2010, 10:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
New Mexico ülikooli teadlase Randy Thornhilli juhitud teadlasterühm väidab ajakirjas Proceedings of the Royal Society avaldatud kirjatükis, et soojema kliimaga riikide keskmisest madalamad IQ-näitajad tulenevad sellest, et aju arenguks vajalik energia suunatakse kriitilises eas võitlusse nakkushaigustega, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator.
Erinevate riikide elanike intelligentsust võrdlevates tabelites on Aafrika riigid silma paistnud kehvade tulemuste poolest. Näiteks on kõige kehvema keskmise IQ-tasemega riigiks peetud Ekvatoriaal-Guinead, kus see näitaja jääb alla 60. Parimad tulemused on sarnastes tabelites saadud Aasias, kus keskmine IQ ületab 100 piiri.
Thornhilli teadlasterühma väitel on nakkushaiguste mõju IQ-le seni alahinnatud. Tegelikult on see koos hariduse ja elatustasemega oluline tegur, mis mõjutab inimese vaimseid võimeid.
Enne viieaastaseks saamist kulub lapsel väga palju energiat aju arengule. Kui kehal tuleb samal ajal pidada võitlust nakkustega, siis tuuakse aju areng ohvriks, seisab artiklis.
Thornhilli väitel on võimalik, et nakkusterohketes piirkondades elavatel inimestel on paremini arenenud immuunsus, kuid see on saanud tugevneda aju arengu arvelt.
Varem on teadlased riikide keskmiste IQ-tasemete erinevusi selgitanud majandusarengu, hariduse ja HIVi levikuga.