Uuringust selgus, et alla 16aastaste laste vanemad ei tea, millised ohud võivad elektrivõrguga seoses olla.
Lapsevanemad on elektri suhtes pimedad
Peaaegu 40 protsenti lapsevanematest hindab ohutut kaugust maha kukkunud ja pinge alla jäänud elektriliinist valesti ning pea 60 protsenti ei tea, kuidas sellises olukorras liinist ohutult eemalduda.
Elektriga seotud ohtude alahindamist kinnitavad uuringu tulemused ja maikuu tõsiste tagajärgedega õnnetused. «Näiteks Raplamaal ronis noormees alajaama katusele ja Jõgevamaal läks naisterahvas pärast äikest ise alajaama elektrit tagasi lülitama. Mõlemad on ilmselt õnnesärgis sündinud, sest sellise mõtlematu käitumise tagajärg on enamasti traagilisem,»ütles Elektrilevi juhatuse liige Jaanus Tiisvend
Samuti selgus uuringust, et vaid üksikud lapsevanemad oskavad juhtida laste tähelepanu välise elektrivõrguga seotud ohtudele, kuigi kõige rohkem õnnetusi juhtub statistika järgi just suvise koolivaheaja perioodil. Tiisvendi sõnul on tänavuse tiheda äikese tõttu eriti oluline, et lapsevanemad räägiksid lastele mahalangenud elektrijuhtmete ohtlikkusest ning õpetaksid kollase elektriohu märgi tähendust ja seda, mis juhtub kui märgil oleva hoiatusega ei arvestata.
Lisaks lapsevanematele on ka laste teadlikkus elektriohtudest vähene – seda kinnitab Tehnilise Järelvalve Ameti statistika. Tänavu esimese viie kuuga juhtunud 20 elektriõnnetusest on üheksal juhul kannatada saanud laps või kuni 19-aastane nooruk.
Mai keskpaigast jaanipäevani kestva elektriohutuskampaania käigus tuletas Elektrilevi lastevanematele meelde, et kõik elektriõnnetused on õige käitumise korral välditavad. Ohutusvõtete meeldetuletamiseks võib koos lapsega läbi teha elektriohutuse testi või saada soovitusi, kuidas rääkida lastega elektriohtudest veebilehe elektrilevi.ee/ohutusabil.