Arstid mures: tööle on lubatud kontrollimata taustaga tohtreid

Kolmandatest riikidest pärit arste ei ole EALi sõnul piisavalt kontrollitud. Foto: Panther Media / Scanpix

Eesti Arstide Liit (EAL) valutab südant kolmandatest riikidest Eestisse saabunud tohtrite pärast, kartes, et terviseamet on võinud eksliku seadusetõlgenduse tõttu tööle lubada kontrollimata kvalifikatsiooniga arste.

EAL koos teiste erialaseltsidega tegi sotsiaalministeeriumile eile pöördumise, milles palub sotsiaalministril teostada järelevalvemenetlus ja selgitada välja, kas kolmandatest riikidest Eestisse saabunud ja eriarstidena registreeritud arstide registreerimine on toimunud vastavalt seadustele.

«Palume terviseametil esitada Eesti Arstide Liidule ja erialaseltsidele nende arstide kohta järgmised andmed: nimi, arstikood, eriala, registreerimise kuupäev, töökoht Eestis, eriarsti kvalifikatsiooni omistanud asutuse nimetus ja väljaõppe kestus, eriarstina töötamise kestus registreerimisele eelneva 5 aasta jooksul, registreerimise alus – kutsekvalifikatsiooni tunnustamine esitatud dokumentide alusel, kohanemisaja või sobivustesti läbimine,» kirjutavad nad oma pöördumises.

Ühtlasi tehakse ettepanek kehtestada väljaspool ELi riike kvalifikatsiooni omandanud arstidele registrisse kandmiseks eesti keele oskuse nõue ja täiendada sotsiaalministri määrust, lisades tervishoiutöötajate registreerimisel esitatavate dokumentide hulka eesti keele oskust tõendav dokument.

Arstide liit tegi 9. aprillil õiguskantslerile avalduse, milles paluti hinnangut, kas terviseameti seisukohad ja tegevus välisriigis kvalifikatsiooni omandanud eriarstide kvalifikatsiooni vastavuse võrdlemisel Eestis nõutava eriarsti kvalifikatsiooniga ja nende registreerimisel tervishoiutöötajate registris eriarstina vastavad seadusele.

Samuti sooviti seisukohta, millistel tingimustel võib terviseamet Eesti tervishoiutöötajate registrisse kandmiseks nõuda välisriigis kvalifikatsiooni omandanud eriarstilt sobivustesti sooritamist Tartu Ülikooli arstiteaduskonna juures.

Õiguskantsler leidis, et terviseameti tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse vastavate sätete tõlgendus kolmanda riigi eriarsti kutsekvalifikatsiooni tunnustamise osas ei ole õigusaktidega kooskõlas ja terviseamet on arstide liidule kehtiva õiguse kohta selgitusi jagades õigusnorme ekslikult tõlgendanud.

Õiguskantsler ei pidanud võimalikuks hinnata, kas terviseameti senine tegevus kolmandatest riikidest tulevate eriarstide registreerimisel vastab seadustele, kuna arstide liit ei esitanud andmeid registreerimisel esinenud konkreetsete rikkumiste kohta. Arstide liidul niisugused andmed puuduvad, kuna tervishoiutöötajate registri avalikes andmetes ei ole teavet registreerimise aja ega kvalifikatsiooni omandamise või selle tunnustamise aluste kohta.

Terviseamet teatas oma kodulehel, et alates 2003. aastast on Eesti tervishoiutöötajate registrisse kantud 140 arsti, kes ei ole oma kvalifikatsiooni omandanud Tartu Ülikoolis ja neist 99 on omandanud oma hariduse endise NSVL koosseisu kuulunud riikides.