Tänapäeval turgutatakse elule ka vaid poolekilosed vastsündinud

Marlis Timpmann Tallinna lastehaiglas koos tütre Pärliga, kes sündis 30. rasedusnädalal ja kaalus 1,4 kilo. Praeguseks ühe kuu vanune pääses haiglast koju möödunud reedel.

FOTO: Artur Sadovski

Kui veel selle aastatuhande alguses jäid ellu vähem kui pooled alla kiloselt sündinud enneaegsed lapsed, siis nüüdseks on olukord muutunud vastupidiseks ja elule turgutatakse isegi viiendal raseduskuul sündinud, kes võivad kaaluda vaid 500 grammi.

Enneaegsust kui mõistet hakati maailmas defineerima 20. sajandi alguses ning päikeselapsi aktiivselt ravima 1960. aastatel, kirjutab tänane Postimees. Näiteks sündis 1963. aastal USA riigipea John Kennedy abikaasal Jacqueline’il enneaegne poeg vaid ligi viis nädalat enne õiget aega. Tema aga kahjuks ellu ei jäänud.

«Tänapäeval sellist asja enam peaaegu ei juhtu nagu Kennedyte pojaga,» tõdes Tallinna lastehaigla vanemarsti Liis Toome ja lisas, et elule võideldakse praegu juba need enneaegsed, kes on sündinud 25. rasedusnädalal või isegi varem.

Praegu ongi elulemuse piir 25. rasedusnädal. Päris alampiiriks loetakse 22. rasedusnädalat ehk kui laps tuleb ilmale viiendal raseduskuul.

Aga veel 2002. aastal oli varem kui 29. rasedusnädalal ja alla kilostena sündinud laste seas surmasid ligi 60 protsenti. Praegu on aga Toome sõnul olukord kardinaalselt muutunud – kui 1990. aastate alguses jäi sajast alla kilosest lapsest ellu kuus last, siis nüüd 60.

Eestis läbi viidud alla kilose sünnikaaluga enneaegsete laste tervist käsitlevas uuringus seisab, et viie aasta vanuste laste hulgas oli 35 protsenti lapsi täiesti terved ja 45 protsendil kerge või mõõdukas tervisehäire, viiendikul enneaegsetest esineb raske puue.

«Aga aastatega on puuetega laste osa kindlasti vähenenud ning tervete laste osa suurenenud,» tõdes Toome.

Küsimusele, miks enneaegseid lapsi ka päikeselasteks kutsutakse, vastas ta, et vanemad ise on neid niimoodi kutsuma hakanud. «Ju see näitab nende rõõmu.»

Eestis sünnib aastas keskmiselt 16 000 last, enneaegsena sünnib neist 5,5 protsenti ehk umbes 880 last. Enneaegsed lapsed jaotatakse kolme gruppi: küpsed enneaegsed (sündinud alates 32. rasedusnädalast), väga enneaegsed (alla 32 nädalat) ja erakordselt enneaegsed (alla 28 rasedusnädalat).

Enneaegsete laste hulgas sünnib väga enneaegseid lapsi umbes 1,1 protsenti ehk 160 last aastas. 160st väga enneaegsest lapsest on 30 protsenti sündinutest mitmikud.
Eestis on enneaegsuse alamkaaluks 500 grammi, kuid elama on jäänud ka üksikud alla poole kiloselt sündinud lapsed.