Inimene ei suitseta passiivselt pelgalt suitsuses ruumis viibides – ohtlikud tubakasuitsu osakesed jäävad riietele, mööblile ja vaibale veel mitmeteks päevadeks, isegi kuudeks, mõjutades nii märkamatult meie tervist, rääkis Tervise Arengu Instituudi (TAI) tubaka valdkonna ekspert Tiiu Härm.
«Eriti mõjutab see laste tervist, sest nende hingamissagedus on suurem ja organism alles kasvamisjärgus,» nentis dr Härm. «Lastel on ka väiksemad võimalused eemaldada organismist toksilisi komponente. Nii võivad mürgised ained jääda sinna kauemaks kui täiskasvanutel.»
Tubakasuits sisaldab 4000 kemikaali, millest ligi 60 on kantserogeensed. «Olles gaaside ja tuhandete väikeste osakeste segu, on tubakasuits oluline sisekeskkonna saastaja,» kinnitas Härm.
Selliste osakeste jõudmine kopsudesse põhjustab esmalt põletikulisi reaktsioone, ajapikku aga kopsukoe muutusi. Need kahjustavad ka närvirakke, mis kontrollivad hingamist ja seeläbi võivad esile kutsuda kopsude kroonilisi haigusi nagu astma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
Härm selgitas, et tubakasuits on kombinatsioon kahest suitsuvoost, mis vallanduvad põleva tubakatoote suitsetamisel. Kõrvalvoo suits tuleb ümbritsevasse keskkonda tubakatoote põlevast otsast, peavoo suits on aga suitsetaja poolt pärast tubakavingu sissetõmbamist välja hingatav suitsupahvak, mis sisaldab ligi 70 protsenti tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Selles on 3,5 korda rohkem tõrva, 6,8 korda rohkem vingugaasi ja 6,6 korda rohkem nikotiini kui selles tubakavingus, mille suitsetaja ise oma kopsudesse tõmbab.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel tapab suitsetamine igal aastal kuus miljonit inimest, neist 600 000 on kaudsed ehk passiivsed suitsetajad.
«Tervisele ohutut tubakasuitsu sisaldust õhus ei ole olemas, seetõttu soovitab WHO inimeste tervise kaitseks sajaprotsendiliselt suitsuvaba keskkonda,» märkis Härm.
2012. aasta Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringust selgus, et vähemalt ühe tunni päevas tubakasuitsuses keskkonnas viibimine töökohas, samuti viibimine kodus eluruumides, kus suitsetatakse, on varasemaga võrreldes oluliselt vähenenud.
Suitsustes tööruumides viibis meestest 16 ja naistest kolm protsenti, kodus suitsustes eluruumides aga 25 protsenti meestest ja 21 protsenti naistest - igas neljandas-viiendas kodus suitsetatakse.
«Viibimine tubakasuitsuses ruumis tekitab kümnest mittesuitsetajast seitsmel mingi reaktsiooni, põhjustades kas ebamugavat kipitustunnet ninas, kurgus või silmades, köhaärritust, peavalu, iiveldustunnet, tähelepanu hajumist, uimasust või teatud krooniliste haiguste olemasolul nende ägenemist,» rääkis Härm.
Ta lisas, et isegi lühiajaline suitsuses ruumis viibimine on ohtlik veresoontele ja südamele, põhjustades vereliistakute kleepumist, «halva kolesterooli» taseme tõusu ja veresoonte seinte kahjustusi, mis võivad omakorda esile kutsuda veresoonte umbumist ja tõsise südameataki. Passiivne suitsetamine võib mittesuitsetajal põhjustada ka teisi haigusi, näiteks insulti, rinnavähki, ninakõrvalkoobaste vähki ja kroonilisi kopsuprobleeme.
«Kui mittesuitsetaja viibib terve päeva samades ruumides suitsetajaga, kes tõmbab paki päevas, võrdub see mittesuitsetajale seitsme-kaheksa sigaretiga,» möönis ekspert.
Täiskasvanutest on enam tubakasuitsust ohustatud just astmat, bronhiiti ja veresoonkonna kroonilisi haigusi põdejad ning ka ülitundlikud ja allergilistele reaktsioonidele kalduvad inimesed.
Tubakasuitsuse õhu sissehingamise tervistkahjustav toime võib avalduda alles aastate pärast. «Nii võib tõusta suitsetaja mittesuitsetaval elukaaslasel kopsuvähki haigestumise risk kuni 30 protsenti. Mida kauem mittesuitsetaja tubakasuitsuses keskkonnas viibib, seda rohkem on ta tervis ohus,» selgitas Härm.
Lastele on kõige ohtlikum keskkond tubakasuitsuga kokkupuuteks kodu, kus nad veedavad enamiku oma ajast, aga ka isiklikud sõiduautod ja seda just õhus oleva tubakasuitsu saaste suurema kontsentratsiooni tõttu.
Tubakasuits põhjustab lastel sagedamini bronhiiti ja pneumooniat, hingeldamist ja köha. Astmahaigel lapsel, kes hingab sisse tubakasuitsust õhku, esinevad sagedasemad ja raskemad atakid. Rohkem kui 40 protsenti lastest, kes saabuvad erakorralisse abisse astmahoo tõttu, elavad koos suitsetajatega.
Lastel, kellevanemad suitsetavad nende juuresolekul, esineb ka sagedamini valulikke kõrvainfektsioone. Härmi sõnul jätkuvad terviseprobleemid peale lapsepõlve ka täiskasvanueas.
Eksperdi sõnul on eriti ohtlik kokkupuude tubakasuitsuga veel sündimata beebidele. «Kas aktiivselt või passiivselt suitsetava raseda loode saab läbi platsentaarvereringe toksilisi ühendeid nagu nikotiin, vingugaas, tsüaniid jt,» selgitas Härm. Seetõttu on suitsetavate emade vastsündinud madalama sünnikaaluga võrreldes mittesuitsetavate emade lastega. Samuti tõuseb tubakasuitsuses keskkonnas viibimisel risk imiku äkksurmale.
«Vanemad peaksid kindlasti oma lapsi tubakasuitsu eest kaitsma. Seda eriti juhul, kui lapsed põevad hingamisteede või kõrvainfektsioone või astmat. Kahjuks jääb neil tihti vajaka nii teadmistest kui tahtmisest, kuidas oma lapsi tubakasuitsu eest kaitsta,» tõdes Härm.
Teadmiseks passiivsele suitsetajale:
