Kümme kõrvetavat küsimust päevitamise kohta

Foto: Priit Simson

Rannailmad on taas käes – Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator tõi välja vastused kümnele päikesevõtuga seotud küsimusele.

Kuidas päike nahka kõrvetab?
Sel ajal, kui sa rannas lebad, tungib ultraviolettkiirgus läbi naha ning tapab rakke, mis mängivad olulist rolli naha uuenemisel. Ultraviolettkiirguse A-kiired pääsevad sügavamale naha alla, need on süüdi enneaegses vananemises. UVB-kiirgusdoosiga liialdamine kutsub esile põletust ja nahavähki.

Miks me päikese käes punaseks läheme?
Selleks, et kahjustatud nahk kiiremini paraneks ning surnud rakud saaks kiiremini minema viia, laienevad veresooned ning põletada saanud kohtadesse suureneb verevool. Lisaveri muudab naha punaseks ja soojaks.

Miks nahk päikesepõletuse järel kipitab?
Kahjustanud rakkudest liigub signaal ajusse, seal aktiveeruvad retseptorid, mis muudavad naha puudutamisel valulikuks.

Miks läheb nahk pruuniks?
Kaitseks UV-kiirguse eest hakkab keha tootma rohkem melaniini, mis annab nahale pruunika jume, see omakorda on kaitseks kiirguse ning rakkude kahjustamise eest. Enamik inimesi ei lähe ühe päevitamiskorraga pruuniks, sest kehal kulub melaniini tootmiseks aega.

Miks punapead pruuniks ei lähe?
Melaniin kaitseb keha UV-kiirguse eest, aga see võib olla ka kahjulik. Feomelaniin, mille tõttu punapeade nahk on erakordselt hele ning juuksed punased, suurendab päikesekahjustuse ning nahavähi ohtu.

Kuidas toimib päikesekaitsekreem?
Kõige efektiivsemad kreemid kaitsevad nii UVA- kui UVB-kiirte eest. Nad haaravad keemiliselt kiiri kinni ning suunavad need kehast välja.

Kas 30se kaitsefaktoriga kreem on kaks korda parem kui faktor 15?
Mitte päris. Päikesekaitsefaktor näitab, kui kaua tohib päikese käes viibida, nii, et ei teki põletust. Kaitsefaktor 2 võimaldab sul olla päikese käes kaks korda nii kaua, kui ilma kreemita. Kaitsefaktor 30 suurendab su loomulikku kaitset 30 korda ning juhib kõrvale 97 protsenti kiirgusest, kaitsefaktor 15 juhib kõrvale 93 protsenti kiirgusest.

Miks just rannas on kõige suurem oht päikesepõletuseks?
Päike peegeldub nii liivalt kui veelt, aga ka lumelt. Ultraviolettkiirguse tase on kõrgeim suvel keskpäeva paiku, samuti on suurem oht päikesepõletuseks kõrgmäestikes ning ekvaatorile lähemal asuvates riikides. Isegi pilvisel päeval jõuab 80 protsenti päikesekiirtest läbi pilvede ja udu maale.

Kerge punetus ei tee ju midagi?
Vale puha. UV-kiirgus võib tekitada mutatsioone su rakkudes ning põhjustada vähki. Rasked päikesepõletused nii lapse- kui noorukieas, mille tagajärjeks on vesivillid, tõstavad oluliselt täiskasvanu riski haigestuda nahavähki, sest vähk areneb välja pikkade aastate jooksul. Päikesepõletus põhjustab muudki ebameeldivat: kortse ja lotendavat nahka, pruune nahaplekke ja silmakaed.

Kuidas kõige paremini hoolitseda päikesepõletuse eest?
Õiged põletusnähud ilmnevad alles päev hiljem. Võta kohe aspiriini, see aitab piirata põletusnähtude väljakujunemist. Joo palju vett. Esimese ja teise astme põletuste leevendamisel on abi jahedatest vannidest ja niisutavatest kreemidest. Kui lisaks õlgadele valutab ka pea ning tõuseb palavik, on kasulik perearstiga ühendust võtta.