/nginx/o/2010/07/05/397917t1h9bda.jpg)
Rohkete tülidega kooselu vaid lapse või laste nimel jätkamine teeb neile rohkem halba kui vanemate lahutusest põhjustatud šokk, selgus USA-s läbi viidud pikaajalisest ja laialulatuslikust uuringust.
Uuring: ainult laste pärast pole mõtet koos elada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lastel, kes kasvasid üles pidevalt riidlevate, kuid siiski koos elavate vanematega, oli täiskasvanuna tunduvalt raskem toimivaid paarissuhteid luua kui nendel lastel, kelle vanemad iseloomude sobimatuse tõttu abielu lahutasid, kirjutas uudisteportaal Msnbc.com
«Lapsed ei peaks üles kasvama sellises keskkonnas, kus vanemad pidevalt teineteisega tülitsevad,» nentis uuringut juhtinud New Jerseys asuva Montclairi ülikooli teadur Constance Gager.
Ka paljudes varasemates uuringutes on leidnud kinnitust väide, mille kohaselt vanemate abielulahutuse üle elanud lapsed kalduvad ka ise täiskasvanutena sagedamini oma abielu lahutama kui koos elavate vanemate lapsed. Seni aga polnud selge, mis sellist tendentsi rohkem mõjutas: kas vanemate lahutus või pidevate konfliktide keskel üles kasvamine.
Uuringu tarbeks küsitlesid Gager ja tema kolleegid umbes 7000 abielupaari ja nende lapsi. Esmakordselt küsitleti abielupaare 1987. aastal, uurides neilt, kui konfliktsed olid nende kooselud ja kui sageli vaieldi kõikvõimalike igapäevaelus esinevate probleemide (raha, majapidamistööd, äiad-ämmad jne.) üle.
1992. ja 1993. aastal küsitleti nii vanemaid kui ka nende kokku 1952 vähemalt 10-aastaseks saanud last. Aastatel 2001 ja 2002 küsitleti lapsi, kes selleks ajaks olid 18-34-aastased ning abielus või vabaabielus, uuesti. Uuriti, kui õnnelikena nad tunnevad end oma kooseludes ja kui sageli esineb nende paaris-suhetes konflikte.
Uuringu tulemustest ilmnes selgelt, et tülitsevate vanemate ja abielulahutusega lõppenud perede lapsed suutsid luua paremini toimiva paarissuhte kui mõlema, kuid pidevalt teineteisega tülitseva vanemaga perekonnas üles kasvanud lapsed. Selline seos jäi kestma isegi siis, kui arvesse võeti ka muid laste suhete kestvust mõjutada võinud tegureid.
Gager ütles, et kindlasti on vanemate abielulahutus lastele šokeeriv kogemus, kuid see on lühiajaline. «Lastel võib esineda ühe-kahe aastaseid kriisiperioode, kui nende vanemad lahutavad, kuid meie uuringu põhjal on nad tugevad ja tulevad kriisist välja,» kinnitas teadur.
«Hoopis pidev vanemate tülide ja võimuvõitluse õhkkonnas elamine on see, mis põhjustab lastele nende täiskasvanueas õnnelike ja püsivate suhete loomisel raskusi,» kinnitas Gager.
Üllatuslikult selgus ka, et vanemate õnnelik kooselu ei avaldanud sellistes peredes kasvanud laste suhetele mitte mingisugust mõju. Uurijad ei leidnud, et õnnelikus kooselus elanud vanemate laste endi kooselud keskmisest püsivamad ja õnnelikumad oleksid olnud.