Puude raskusastme määramine tekitab senini segadust

Hange on jaotatud piirkondade järgi kaheks osaks: Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti ning mõlemale osale saab tulla üks pakkuja. Võitjatega sõlmitakse kaheaastane leping, mille jooksul nad kaasavad koostöös kohalike omavalitsuste ja hoolekandeteenuste pakkujatega vabatahtlikke eakate ja erivajadustega inimeste abistamisse. Foto on illustratiivne. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Ligi kaks aastat tagasi muutunud püsiva töövõimekaotuse protsendi ja puude raskusastme tuvastamist puudutav seadus tekitab puuetega inimestele senini probleeme.

2008. aasta oktoobrist  muutus seadus, mis  puudutab püsiva töövõimekaotuse protsendi tuvastamist ning ka puude raskusastme ja lisakulude kindlaksmääramist, kuid vaatamata sellele, et uus seadus on juba varsti kaks aastat kehtinud, esineb probleeme siiani, vahendas ERR Uudised «Aktuaalset kaamerat».

Sotsiaalkindlustusameti kinnitusel muutis kaks aastat tagasi kehtima hakkanud seadus tööealise puude ja lisakulude arvestamise individuaalseks, samas peavad taotlejad just uue seaduse tõttu täitma 32 lehekülje pikkuse stampküsimustiku, kus nägemispuudega inimene peab aru andma, kas ta parem käsi ikka töötab.

«Palju on nüüd vale öelda, aga siiski, jah, pretensioone esineb, aga see tuleneb ka sellest seadusest, et see menetlemise protsess nagu ongi juba poolteist kuud,» tunnistas sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo juhataja Kristi Loit, lisades, et pretensioonidega sotsiaalametisse pöördumist tuleb ette küll.

Puuetega inimeste kojas hinnatakse uue seaduse rakendumist heaks ja nende arvates on probleemsed üksikud juhtumid, samas lisatakse, et ka nende poole on muredega pöördutud.